Ohrid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
5. rida:
|Pildiinfo =
|Asukoht = {{PisiLipp|Makedoonia}}
|Tüüp = Kultuurikultuuri- ja loodusmälestis
|Kriteerium = I, III, IV, VII
|ID = 99
25. rida:
[[Lõunaslaavlased]] hakkasid sellesse kanti jõudma [[6. sajand]]il. [[Bulgaarlased]] vallutasid selle piirkonna [[867]]. Nime Ohrid on ajalooallikates esimest korda kasutatud [[879]]. [[990]]–[[1015]] oli Ohrid [[Bulgaaria]] pealinn. Enne seda oli Bulgaaria pealinn [[Skopje]], aga pärast oli [[Veliko Tarnovo]].
 
990–[[1018]] resideerusresideeris linnas Bulgaaria [[patriarh]]. 1018 vallutas selle piirkonna [[Bütsants]] ja Bulgaaria patriarhaat taandati peapiiskopkonnaks Konstantinoopoli patriarhi alluvuses. Sellest ajast olid kõrgemad vaimulikud Ohridis peaaegu eranditult [[kreeklased]], kaasa arvatud [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] perioodil. [[16. sajand]]i alguses jõudis Ohridi peapiiskopkond oma võimsuse tipuni: sellele allusid [[Sofia]], [[Vidin]]i, [[Vlach]]i ja [[Moldova]] [[eparhia]]d, [[Serbia]]s asuv [[Peć]] ning isegi [[Itaalia]]s [[Apuulia]]s, [[Kalaabria]]s, [[Veneetsia]]s, [[Dalmaatsia]]s ja [[Sitsiilia]]s olevad [[õigeusk]]like kogukonnad. Osmanite riik likvideeris [[1767]] Ohridi peapiiskopkonna.
 
Linnas on palju arhitektuurimälestisi, millest vanimad pärinevad [[11. sajand]]ist. Enamik linna kirikuid on ehitatud Bütsantsi ajal, mõned ka Serbia ajal. Linnalähedastes kloostrites on säilinud hulgaliselt [[vanaslaavi keel|vanaslaavikeelseid]] käsikirju, mõned isegi [[9. sajand]]ist. Vanemaid vanaslaavi käsikirju polegi teada ja Ohridit peetakse [[kirillitsa]] sünnikohaks.