Redaktsioon: 28. märts 2019, kell 22:08 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. märts 2019, kell 23:52 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
126. rida: [[Teine maailmasõda\|Teises maailmasõjas]] jäi Liechtenstein (nagu ka Šveits) neutraalseks samuti nagu nad olid seda [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]]. Pärast [[Saksamaa]] lüüasaamist võeti [[natsism]]i pooldajad, kes taotlesid Liechtensteini inkorporeerimist [[Kolmas Riik\|Kolmandasse Riiki]], kohtulikule vastutusele. Sõjajärgsed aastad on tähendanud riigile poliitilist stabiilsust ja väljapaistvat majanduslikku arengut. Vürst [[Franz Josef II]], kes asus riiki juhtima aastal [[1938]] oli tegelikult esimene valitsev vürst, kes ~~resideerus~~resideeris Liechtensteinis. [[1984]]. aastal andis ta riigi sisulise juhtimise üle oma pojale kroonprints Hans Adamile. 1984. aastal said Liechtensteini naised [[valimisõigus\|õiguse osaleda valimistel]]; Liechtenstein oli sellega viimane riik Euroopas, kus naised said selle õiguse. [[Hans Adam II]] sai vürstiks isa surma järel [[13. november\|13. novembril]] [[1989]]. Selleks ajaks oli Franz Josef II-st saanud kõige kauem riiki valitsenud monarh Euroopas. [[1990]]. aastal sai Liechtensteinist [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liige. Samuti liitus riik [[1991]]. aastal Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni [[EFTA]]-ga ning [[1995]]. aastast saadi Euroopa Majanduspiirkonna [[Euroopa Majanduspiirkond\|EEA]] liikmeks. 211. rida: *2009: 35 789 Naiste osatähtsus rahvastikus moodustas 30. juunil 2008 50,6% (koguarv ~~17938~~17 938). ===Asustus===

Liechtenstein: erinevus redaktsioonide vahel