Kalevipoeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 80.235.16.67 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand. Märgis: Tühistamine |
|||
42. rida:
Pärast Faehlmanni surma [[1850]] jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega [[Virumaa]]lt pärit ja [[Tartu Ülikool]]is õppinud [[Võru]] [[arst|linnaarst]] [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas [[regivärss|regivärssi]]. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "[[Kalevala]]" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga [[regivärss|regivärsilise]] vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem [[lüürika|lüüriline]] kui [[eepika|eepiline]]. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku [[faabula]]t. Kreutzwald püüdis põimida nad üheks tervikuks, kasutades selleks regivärssi meenutavaid värsse. Kreutzwaldi abistasid ka baltisaksa arst ja folklorist [[Georg Julius von Schultz]] ning maamõõtja [[Johan Lagos]].<ref name="jiWqi" />
<br />[[Pilt:TKM 0123B, Magav Kalevipoeg, Kristjan Raud.jpg|pisi|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] "Magav Kalevipoeg" (1933)]]
"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis [[1853]] ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel [[Soome]]s [[Kuopio]]s [[1862]] 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki.
"Kalevipoja" illustreerimise mõte sai Eestis tuule tiibadesse pärast "[[Kalevala]]" ilmumise 75. aastapäeva pidustusi [[1910]], ent juba varem, [[1903]]. aastal avaldas [[Gustav Suits]] ajakirjas "Linda" artikli "Kujutavast kunstis Eestis ja Kalevipoja piltidest", kus kutsus üles koguma raha illustreeritud rahvuseepose väljaandmiseks. Küsimus aktualiseerus uuesti Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekuil aastail [[1911]]–[[1913]], mil korraldati võistlus parima illustraatori leidmiseks ning võistluse luhtudes otsustati anda tellimus [[Kristjan Raud|Kristjan Rauale]], kes lubas töö teostada nelja
ta jooksul. Poliitilised sündmused ning rahapuudus aga venitasid illustratsioonide valmimist. [[1929]]. aastal ilmus [[August Roosileht|August Roosilehe]] illustratsioonidega tagasihoidlik kooliväljaanne. [[1933]]. pöördus Eesti Kirjanduse Selts uuesti sama palvega Raua poole ning aastatel 1933–1935 valmis enamus 21 illustratsioonist. Väljaande [[vinjett|vinjetid]], lehekülgede [[päisliist]]ud ja [[initsiaal]]id telliti [[puugravüür]]imeistrilt [[Hando Mugasto]]lt. Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" ilmus [[1935]] Eesti raamatuaastal. ==Sisu==
| |||