Rindlause: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kk
Lehekülg asendatud tekstiga '::* ==Välislingid== Rindlause kirjavahemärgistuse kohta saab lugeda [http://julia.eki.ee/books/ekkr/sy88.html siit] Kategooria:Süntaks zh:复合句子'
1. rida:
::*
<br />
 
*Kõik rindlause [[osalause]]d peavad sisaldama [[öeldis]]t.
*[[Osalause]]d peavad olema sama taseme [[lause]]d, nii sisult kui ka vormilt enam-vähem võrdväärsed.
*[[Osalause]]te vahelise [[rinnastus]]seose vormistavad rinnastatud [[sidend]]id või [[osalause]]te kõrvutiasend. Sealjuures [[sidend]] ise ei kuulu ühegi [[osalause]] koosseisu.
 
==Rinnastuse tüübid==
On olemas kaks [[rinnastus]]e tüüpi:
*'''ühendav''' ehk '''kopulatiivne''' rinnastus, mis saadakse [[sidesõna]] ''ja'' abil, mis ühendab sisu poolest kokkukuuluvad lauseosad,
*'''eraldav''' ehk '''disjunktiivne''' rinnastus, mis saadakse [[sidesõna]] ''või'' abil, mis lahutab sisu poolest erinevad lauseosad.
 
Kumbki tüüp jaguneb omakorda
*'''markeerimata''' (harilikult sümmeetriline) alamtüüp, mille puhul [[osalaused]] on sisu poolest võrdsel tasemel, nad moodustavad lahtise rea ja neid saab ümber tõsta. [[Osalause]]te vaheline mittekohustuslik [[sidend]] ei oma [[lause]] mõistmisel kandvat rolli, nt ''Taevas on pilves, vihma sajab.'' vrd ''Taevas on pilves ja vihma sajab.''
*'''markeeritud''' (asümmeetriline) alamtüüp, mille puhul 2 [[osalause]]t on omavahel sisuliselt nii seotud, et peavad olema kindlas järjestuses. [[Osalause]]id rinnastav [[sidend]] mängib kogu [[lause]] mõistmisel olulist rolli, nt ''Talv oli juba käes, kuid karu püsis endiselt ärkvel.''
 
::*'''Markeerimata ühendav rinnastus''' moodustatakse jaatav-ühendavate [[sidesõnade]] ''ja'' või ''ning'', eitav-ühendava [[sidesõna]] ''ega'' või [[osalause]]te kõrvutuse abil, nt ''Poiss võttis taskust spikri ja kirjutas sealt maha.''
::*'''Markeeritud ühendav rinnastus''' moodustatakse:
:::# [[sidesõna]]de ''aga'', ''kuid'', ''ent'', ''kuna'', ''vaid'' (näitavad vastandavat seost) abil, nt ''Isa läks aktusele, aga unustas lipsu koju.''
:::# [[konnektiiv]]ide ''järelikult'', ''seega'', ''niisiis'', ''seetõttu'' jt (näitavad järeldusseost) abil, nt ''Kell sai üks —– järelikult on veel aega.''
:::# [[konnektiiv]]ide ''nimelt'', ''see on'', ''see tähendab'' jt (näitavad seletusseost) abil, nt ''Kass vaatas õnneliku näoga ringi —– see tähendab hiirega oli selleks korraks ühel pool. ''
:::# [[määrus]]te ''seepärast'', ''selle tulemusena'' jt (näitavad põhjuslikku seost) abil, nt ''Keegi lasi Pitsu tuppa, seepärast ongi kõik kohad porised.''
:::# [[ajamäärus]]te ''kõigepealt'', ''seejärel'', ''hiljem'', ''lõpuks'' jt (näitavad ajaseost) abil, nt ''Praegu pesen aknaid, hiljem asun põrandate kallale.''
::*'''Markeerimata eraldav rinnastus''' moodustatakse [[sidesõna]] ''või'' või ''kas...või'' abil, nt ''Kas minna täna ooperisse või jääda lastega koju?''
::*'''Markeeritud eraldav rinnastus''' moodustatakse [[konnektiiv]]ide ''muidu'' või ''vastasel'' ''juhul/korral'' abil, nt ''Juku peab koolis käima, muidu tuleb suur pahandus.''
 
==Välislingid==