Redaktsioon: 14. november 2018, kell 21:19 redigeeri Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 966 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. märts 2019, kell 16:56 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
35. rida: }} '''Palestiina''' (ametlikult '''Palestiina Riik''', [[araabia keel]]es دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on [[Palestiina Omavalitsus]]e hallatav territoorium [[Aasia]]s [[Lähis-Ida]]s [[Vahemeri\|Vahemere]] idakaldal ajaloolise [[Palestiina (ajalooline)\| Palestiina]] maa-alal. Palestiina Omavalitsusel on territoriaalseid nõudmisi ka [[Iisrael]]i omanduses olevate alade kohta, mida Palestiina võimud ei kontrolli. ==Riiklus== 92. rida: Palestiina Omavalitsuse juht on president, kellele kuulub [[täidesaatev võim]] ja kelle määrab ametisse [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i kesknõukogu. President määrab ametisse peaministri. [[Seadusandlik võim]] kuulub ~~1-kojalisele~~ühekojalisele Palestiina Seadusandlikule Nõukogule, kus on 132 kohta. 2006. aasta parlamendivalimiste järel sai [[Hamas]] 74, [[Fatah]] 45, Palestiina Rahvarinne 3, Kolmanda Tee liikumine 2 ja Palestiina Rahvuslik Initsiatiiv 2 kohta. Lisaks pääses parlamenti veel 2 väiksemat parteid ja 4 sõltumatut kandidaati. Palestiinas kehtib mitmeparteisüsteem, kuid populaarsemad parteid on Fatah ja Hamas. Läänekallas ja Gaza tsoon on alates 2006 parlamendivalimistest eraldi valitsemise all: Läänekallast valitseb Fatah ja Gaza tsooni Hamas. Hamas pole pärast [[2016]] Gaza tsoonis enam peaministrit ametisse määranud. Oktoobris [[2017]] sõlmisid Fatah ja Hamas Palestiina ala valitsemise osas kokkuleppe, mis peaks kehtima järgmiste parlamendivalimisteni. Riigi tähtsaimad alusdokumendid on Palestiina iseseisvusmanifest 1988, Palestiina rahvuslik leping ja Palestiina põhiseadus. 107. rida: Palestiina piirkond on ajalooliselt paljurahvuseline. Sageli on allikates keeruline mõista, kas palestiinlaste all mõeldakse Palestiina ala elanikke või Palestiina araablasi. Palestiina araablaste koguarv on 12,3 miljonit, kellest Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil elab umbes 4,8 miljonit inimest. Suured palestiinlaste põgenike diasporaad on Jordaanias (2 miljonit inimest), Iisraelis (1,75 miljonit inimest) ja [[Süüria]]s (560 000 inimest). 2017 rahvaloenduse järgi elas Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil 4 793 781 inimest. <ref>[http://www.pcbs.gov.ps/Downloads/book2362.pdf Palestiina statistikaamet.]</ref> Läänekaldal elas 2 881 957 inimest, kellest 1 470 293 olid mehed ja 1 411 664 naised. Gaza tsoonis elas 1 899 291 inimest, kellest 962 903 olid mehed ja 936 388 naised. ===Keeled=== 129. rida: [[1516]]–[[1918]] kuulusid Palestiina alad [[Osmanite riik\|Osmanite rii]]gile. [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] vallutasid [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik\|Briti]] väed [[1917]]–1918 Osmanite riigilt kogu Palestiina ja kuni [[1948]] oli Palestiina Briti mandaatterritoorium. ~~Peale~~Pärast [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] lõppu otsustas [[ÜRO Peaassamblee]] [[29. november\|29. novembril]] [[1947]] resolutsiooniga nr 181 Iisraeli ja Palestiina riikide moodustamise ning alade jaotamise juutide ja palestiinlaste vahel. Palestiina Omavalitsus peab ÜRO Peaassamblee mandaati legaalseks aluseks Palestiina riigi moodustamiseks. [[14. mai]]l 1948 kuulutati välja [[Iisraeli Riik]]. Sellele vahetult järgnenud [[Araabia-Iisraeli sõda\|Araabia-Iisraeli sõjas]] hõivas Iisrael umbes 6700 km² araablastele määratud Palestiina osast. Palestiina ülejäänud osa liideti [[Jordaania]]ga. 15. novembril [[1988]] kuulutas [[Yāsir ‘Arafāt]] [[Palestiina]] iseseisvaks. [[1993]]. aastal lepiti [[Oslo kokkulepped\|Oslos]] kokku, et Iisraeli väed lahkuvad [[Gaza]]st ja Läänekaldalt ning luuakse [[Palestiina Omavalitsus]]. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza piirkonnast välja. 2006. aastal tuli Gazas võimule Palestiina Seadusandliku Nõukogu valimistel võitnud [[Hamas]], mille tulemusena puhkes taas konflikt Iisraeliga. Palestiina ja Iisraeli vahel on tüliküsimusteks ka Iisraeli uusasundused, Jeruusalemma kuuluvus ja vaidlused mageveevarude üle. 136. rida: ==Eesti ja Palestiina Omavalitsuse suhted== [[Eesti]] pole Palestiina iseseisvust tunnustanud, kuid tunnustab Palestiina Vabastusorganisatsiooni palestiina rahva esindajana rahvusvahelisel tasandil. Eesti määras esimese eriesindaja Palestiina Vabastusorganisatsiooni juurde [[aprill]]is 2014, kes ~~resideerub~~resideerib Tallinnas. Palestiinat on väisanud [[Eesti president]] [[Toomas-Hendrik Ilves]] [[2010]] ning välisministrid [[Urmas Paet]], [[Marina Kaljurand]] ja [[Sven Mikser]]. Eestis on käinud Palestiina välisminister ning infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniminister. [[2016]] eksporditi Eestist Palestiinasse [[turvas]]t, kuid import Palestiinast Eestisse puudub. <ref>[https://vm.ee/et/riigid/palestiina-omavalitsus?display=relations Eesti suhted Palestiina Omavalitsusega. Eesti välisministeeriumi koduleht.]</ref> [[Petlemm]] on [[Haapsalu]] sõpruslinn. ==Haridus== Palestiinas õpivad poisid ja tüdrukud ~~erinevates~~eraldi koolides. Riigi haridussüsteem koosneb [[põhiharidus]]est, [[keskharidus]]est ja [[kõrgharidus]]est. 153. rida: Palestiina populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Läänekaldal tegutseb jalgpalli esiliiga, eraldi liiga on ka Gaza tsoonis. Alates 2013 peetakse Palestiina [[maraton]]i. Riigi suurim on Faisal al-Husseini rahvusvaheline staadion, mis mahutab 12 500 pealtvaatajat. Palestiina Omavalitsuse sportlased on võistelnud [[olümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est [[Atlanta]]s. Ükski sportlane pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. == Vaata ka ==

Palestiina: erinevus redaktsioonide vahel