Ants Kaljurand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Parandasin paari kirjavead |
P pisitoimetamine using AWB |
||
16. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel töötas sulasena [[Pärnumaa]]l [[Soontaga vald|Soontagana valla]] taludes. Oli [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige ning osales metsavennana [[1941]]. aastal Pärnu- ja Läänemaal võitlustes [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] vägede vastu. [[Saksamaa|Saksa]] [[okupatsioon]]i ajal astus [[Omakaitse]]sse. Aastatel [[1942]]–[[1944]] osales vabatahtliku rindesõdurina [[Saksamaa]] poolel võitlustes [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastu. Langes [[1944]]. aasta sügisel [[Saaremaa]]l Nõukogude vägede kätte vangi, kuid põgenes sama aasta detsembris ning koondas enda ümber ühe kardetuma metsavendade salga. [[24. juuni]]l [[1949]] langes reetmise läbi Nõukogude okupatsioonivõimude kätte vangi. Hukati sõjaväetribunali otsuse põhjal koos oma kaaslaste Arved Pildi ja Juhan Metsäärega [[13. märts]]il [[1951]].
[[10. juuli]]l [[2011]] avati [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Koonga vald|Koonga vallas]] [[Mihkli kirik
== Noorus ==
26. rida:
Veebruaris 1945 arreteeriti Antsu armsam Vilma Vinter, keda süüdistati sidepidamises metsavendadega ja paigutati Soontaga vallamaja arestikambrisse. 28. veebruari õhtul tulid Ants ja Ülo Vilmat vabastama. Samas majas elava täitevkomitee käskjala käest võeti arestikambri võti ja Vilma vabastati. Hiljem oli täitevkomitee sekretär öelnud Vilmale, et maja teisel korrusel olnud sellel öösel 15 sõdurit põrandal pikali, kuid nad julgesid tulistada metsavendade pihta vaid ühe lasu, millele viimased vastasid automaadivalanguga. Vilma Vinter viibis nädala metsavendade punkris ja siirdus siis elama Karuse valda Kause külla.<ref name="TOLAf" />
1945. aasta märtsis vahistati kolm Antsule tuttavat meest ja paigutati taas Soontaga vallamajja luku taha. Kui ühe vahistati naine talle arestikambrisse paki tõi, palus mees otsida üles Hirmus-Ants, et see nad vabastaks. Naine võttiski Antsuga ühendust ja metsavennad nõustusid plaaniga. Ööl vastu 31. märtsi 1945 tuli Ants koos Ülo Kaalu ja Mihkel Soodlaga Soontaga vallamaja juurde. Kuna käskjala toast arestikambri võtit ei leitud, lammutas Ants kangiga vangikambri seina, samal ajal kui teised õues valvasid. Kui mehed hakkasid kuuekesi vallamaja lahkuma, tulistati neid teise korruse aknast. Mihkel Soodla andis sellepeale aknasse automaadivalangu. Eesti NSV siseasjade rahvakomissari asetäitja alampolkovnik Viktor Kisseljov maalis Moskvasse saadetud ettekandes sündmusest hoopis vägevama pildi:
Vabanenud mehed (Anton Soopõld, Arnold Kriisk, Artur Luigemaa) liitusid Antsu salgaga. 1945. aasta aprilli lõpul või mai algul sai julgeolek teada punkri asukohast. Nimelt käis punkri juures Vilma õde Kristiina, kes rääkis sellest kohaliku täitevkomitee töötajatele. Sellest kuulis aga ka Mihkel Soodla naine Maria Soodla, kes tuli õhtul metsavendi hoiatama. Teisel päeval pärast metsavendade lahkumist saabusid NKVD mehed ja hävitasid tühja punkri. Siis elasid Ants, Mihkel Soodla, Ülo Kaal ja kolm vabastatud meest kuni juulikuuni 1945 Laisma rabas. Seejärel Soopõld ja Luigemaa legaliseerusid, Arnold Kriisk varjas ennast edasi üksi.<ref name="JI0Ia" />
38. rida:
== Kinnivõtmine ja hukkamine ==
15. novembril 1948 arreteeriti Pärnu raudteejaama sööklas salga liige Karl Verpson ja samal päeval Pärnu polikliinikus Harri Valla. Mõlemilt sai julgeolek mõnepäevase
24. juunil 1949 avastas julgeoleku operatiivgrupp Antsu Kaljuranna ja kaks tema salga liiget Võitra küla lähedalt metsas magamast. Metsavennad oli tulnud jaanilaupäeva tähistamast ning olid heitnud metsa alla puhkama. Kinnivõtmisel tekkinud tulevahetuses sai surma metsavend Aleksander Valter ja Arved Pill rakselt haavata. Ants üritas põgeneda, kuid teda haavati täägiga ja ta võeti kinni.<ref name="mRCLA" />
46. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="u4n6U">Mati Mandel
<ref name="y000r">Mart Laar
<ref name="ZLOys">Mati Mandel
<ref name="TOLAf">Mati Mandel
<ref name="JI0Ia">Mati Mandel
<ref name="xDqhb">ENSV NKVD Informatsiooniline teadaanne nr. 3 18.9.1945. ERAF.131SM.1.18.13</ref>
<ref name="y3HIR">Mati Mandel
<ref name="00BUT">Ülo Kaal suri Tallinnas Patarei vangla haiglas 28.06.1946.</ref>
<ref name="qvbIG">Mati Mandel
<ref name="8pkAD">Mati Mandel
<ref name="rxKem">Mati Mandel
<ref name="SbipU">Mati Mandel "Kogu tõde Hirmus-Antsust?" (Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010), lk. 215–218</ref>
<ref name="MuYgw">Mati Mandel
<ref name="Ybf4c">Mati Mandel
<ref name="mRCLA">Mati Mandel
<ref name="CrFxC">Mati Mandel
}}
==Kirjandus==
*[[Valdek Kiiver]], "Hirmus-Ants. Bandiit, kangelane, legend". Kirjastus [[Aja lood]], [[Tartu]] [[2010]], 112 lk; ISBN 9789949210688
*[[Mati Mandel]], "Kogu tõde Hirmus Antsust?", [[Eesti Ajaloomuuseum]], [[Tallinn]] 2010, 240 lk; ISBN 9789985988947
==Välislingid==
|