Erinevus lehekülje "Suunduv kääne" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
 
* -''tte'' (''vesi : vette'')
 
On oletatud, et pika või lühikese sisseütleva valik võiks oleneda [[verb]]i [[rektsioon]]ist. Selle oletuse järgi kasutatakse pikka sisseütlevat näiteks verbidega ''segunema'' ja ''suhtuma'' (''suhtub meresse'', ''jõesse'', ''peasse'', ''veesse'') ning lühikest sisseütlevat verbidega ''kaduma'', ''kukkuma'', ''minema'' ja ''tulema'' (''läheb lehte'', ''merre'', ''jõkke'', ''pähe'', ''vette'').<ref name=":0" /> Hilisemad uurimused pole sedakinnitanud, oletustet kinnitanudpika või lühikese sisseütleva valik oleneks verbist, millega vorm koos esineb.<ref>{{Netiviide|Autor=Cornelius Hasselblatt|URL=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195601/143161/page/30|Pealkiri=Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=november 2000|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Virve Raag|pealkiri=The effects of planned change on Estonian morphology|aasta=1998|koht=Uppsala|kirjastus=Studia Uralica Upsaliensia 29. Acta Universitatis Upsaliensis|lehekülg=79}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Kati Kio|URL=http://www.murre.ut.ee/arhiiv/naita_pilt.php?materjal=kasikiri&materjal_id=D1487&sari=D|Pealkiri=Sisseütleva käände kasutus eesti kirjakeeles|Väljaanne=Magistritöö: Tartu Ülikool|Aeg=2006|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Heiki-Jaan Kaalep|URL=https://keeljakirjandus.eki.ee/411-425.pdf|Pealkiri=Kuidas kirjeldada ainsuse lühikest sisseütlevat kasutamisandmetega kooskõlas?|Väljaanne=Keel ja Kirjandus|Aeg=juuni 2009|Kasutatud=30. märts 2019}}</ref>.
 
==Viited==