Raadiopeilingaator: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
'''Raadiopeilingaator''' on seade, mis määrab raadiosignaali allika suunda<ref name="Spravochnik po radioelektronnym sistemam" />.
Raadiopeilingaatori ajalugu algas 1888. aastal, kui [[Heinrich Rudolf Hertz]] detsimeeterlainetega eksperimenteerides avastas, et antennid töötavad eri suundades eri moodi<ref name="Introduction into Theory of Direction Finding" />.
[[
Raadiopeilingaatorit kasutatakse lennunduses ja laevanduses, sõjanduses, teaduses (raadioastronoomias, taevakehade, satelliitide ja kosmoselaevade asukoha määramiseks) ning raadiosignaalide leviku ja häirete uurimiseks<ref name="Radiomonitoring" />.
15. rida ⟶ 14. rida:
mis on paigutatud teatud loogika järgi:
<br>
[[
* Kui antennid seada ringi või üksteise kohale, toob see kaasa suunadiagrammi kitsenemise vertikaalsuunas<ref name = "Технический+словарь+Том+I/8,Д,И">{{cite web
| title = Tehnicheskij slovar
| url = http://www.ai08.org/index.php/list/%D0%A2%D0%B5%D1%85%D0%BD%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%80%D1%8C+%D0%A2%D0%BE%D0%BC+I/8,%D0%94,%D0%98,.xhtml, Diagramma -naprawlennosti antenny }}</ref>.
* Kui antennid seada ühte horisontaalsesse tasapinda, siis väheneb suunadiagrammi laius horisontaaltasapinnas<ref name = "Технический+словарь+Том+I/8,Д,И"
* Kui antennid paigutada nii vertikaal- kui horisontaaltasapinda, siis suunadiagramm muutub kitsamaks nii vertikaal- kui horisontaaltasapinnas, võrreldes ühe antenniga saadud diagrammiga<ref name = "Технический+словарь+Том+I/8,Д,И"
Antennisüsteemis kasutatakse raam-, varras-, koonus-, suund- ja muid antenne.
41. rida ⟶ 40. rida:
võib kasutada aparaatide töö juhtimisel või näiteks peilimise tulemuste andmebaasiks. Peilimise
resultaate näidatakse joon- või ringdiagrammil<ref name="Radiomonitoring" />.
[[Kategooria:Elektroonika]]▼
[[Kategooria:Laevandus]]▼
[[Kategooria:Lennundus]]▼
[[Kategooria:Sõjatehnika]]▼
=Peamised karakteristikud=
53. rida ⟶ 47. rida:
hälve, mis näitab, kui palju erineb saadud nurk tõelisest (reaalsest) nurgast<ref name="Radiomonitoring" />.
Täpseks peilingatsiooniks loetakse mõõtmist täpsusega alla 1°, suure sagedusvahemiku juures (üle
sagedustel (kuni
==Tundlikkus==
121. rida ⟶ 115. rida:
<br>Faasimeetodi eelis on suhteliselt suur mõõtmistäpsus, puudusteks on fakt, et tulemus ei ole üheselt
määratud ja võimetus eri signaaliallikaid eristada.
<br>Faasimeetodiga peilimise üheks variandiks on Doppleri peilingaator, mis põhineb [[Doppleri efekt
*Ruumiline selektiivsus – mitmelt saatjalt tulevad signaalid ei lähe omavahel segamini
*Hea tundlikkus
136. rida ⟶ 130. rida:
<ref name="F1uqD">{{cite web | title = Radiopeilinagtory | url = http://www.opengost.ru/iso/01_gosty/01040_gost_iso/0104033_gost_iso/1166-gost-23288-78-radiopelengatory.-terminy-i-opredeleniya.html}}</ref>
}}
▲[[Kategooria:Elektroonika]]
▲[[Kategooria:Laevandus]]
▲[[Kategooria:Lennundus]]
▲[[Kategooria:Sõjatehnika]]
|