Raadiopeilingaator: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
 
'''Raadiopeilingaator''' on seade, mis määrab raadiosignaali allika suunda<ref name="Spravochnik po radioelektronnym sistemam" />.
Raadiopeilingaatori ajalugu algas 1888. aastal, kui [[Heinrich Rudolf Hertz]] detsimeeterlainetega eksperimenteerides avastas, et antennid töötavad eri suundades eri moodi<ref name="Introduction into Theory of Direction Finding" />.
 
[[FilePilt:Pelengator.jpg|thumbpisi|Vana raadiopeilingaator Dubendorfi muuseumis]]
 
Raadiopeilingaatorit kasutatakse lennunduses ja laevanduses, sõjanduses, teaduses (raadioastronoomias, taevakehade, satelliitide ja kosmoselaevade asukoha määramiseks) ning raadiosignaalide leviku ja häirete uurimiseks<ref name="Radiomonitoring" />.
15. rida ⟶ 14. rida:
mis on paigutatud teatud loogika järgi:
<br>
[[FilePilt:Raadiopeilingaatori_antennisysteem.jpg|thumbpisi|Ringikujuline antennisüsteem]]
* Kui antennid seada ringi või üksteise kohale, toob see kaasa suunadiagrammi kitsenemise vertikaalsuunas<ref name = "Технический+словарь+Том+I/8,Д,И">{{cite web
| title = Tehnicheskij slovar
| url = http://www.ai08.org/index.php/list/%D0%A2%D0%B5%D1%85%D0%BD%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%80%D1%8C+%D0%A2%D0%BE%D0%BC+I/8,%D0%94,%D0%98,.xhtml, Diagramma -naprawlennosti antenny }}</ref>.
* Kui antennid seada ühte horisontaalsesse tasapinda, siis väheneb suunadiagrammi laius horisontaaltasapinnas<ref name = "Технический+словарь+Том+I/8,Д,И">< /ref>.
* Kui antennid paigutada nii vertikaal- kui horisontaaltasapinda, siis suunadiagramm muutub kitsamaks nii vertikaal- kui horisontaaltasapinnas, võrreldes ühe antenniga saadud diagrammiga<ref name = "Технический+словарь+Том+I/8,Д,И">< /ref>.
Antennisüsteemis kasutatakse raam-, varras-, koonus-, suund- ja muid antenne.
 
41. rida ⟶ 40. rida:
võib kasutada aparaatide töö juhtimisel või näiteks peilimise tulemuste andmebaasiks. Peilimise
resultaate näidatakse joon- või ringdiagrammil<ref name="Radiomonitoring" />.
 
[[Kategooria:Elektroonika]]
[[Kategooria:Laevandus]]
[[Kategooria:Lennundus]]
[[Kategooria:Sõjatehnika]]
 
=Peamised karakteristikud=
53. rida ⟶ 47. rida:
hälve, mis näitab, kui palju erineb saadud nurk tõelisest (reaalsest) nurgast<ref name="Radiomonitoring" />.
Täpseks peilingatsiooniks loetakse mõõtmist täpsusega alla 1°, suure sagedusvahemiku juures (üle
100MHz100&nbsp;MHz). Mida kõrgem on sagedusvahemik, seda väiksem on peilimise nurkhälve. Väiksematel
sagedustel (kuni 100MHz100&nbsp;MHz) täpsus halveneb<ref name="Spravochnik po radioelektronnym sistemam" /><ref name="Radiomonitoring" />.
 
==Tundlikkus==
121. rida ⟶ 115. rida:
<br>Faasimeetodi eelis on suhteliselt suur mõõtmistäpsus, puudusteks on fakt, et tulemus ei ole üheselt
määratud ja võimetus eri signaaliallikaid eristada.
<br>Faasimeetodiga peilimise üheks variandiks on Doppleri peilingaator, mis põhineb [[Doppleri efekt|Doppleri efektil]]il, samuti kvaasidoppleri peilingaator. Doppleri efektil põhineval raadiopeilingaatoril on head omadused:
*Ruumiline selektiivsus – mitmelt saatjalt tulevad signaalid ei lähe omavahel segamini
*Hea tundlikkus
136. rida ⟶ 130. rida:
<ref name="F1uqD">{{cite web | title = Radiopeilinagtory | url = http://www.opengost.ru/iso/01_gosty/01040_gost_iso/0104033_gost_iso/1166-gost-23288-78-radiopelengatory.-terminy-i-opredeleniya.html}}</ref>
}}
 
[[Kategooria:Elektroonika]]
[[Kategooria:Laevandus]]
[[Kategooria:Lennundus]]
[[Kategooria:Sõjatehnika]]