Loogikavärav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
6. rida:
==Tänapäevased elektroonilised loogikaväravad==
===Erinevad tehnoloogiad===
Kõige lihtsam elektrooniline loogikavärav on võimalik ehitada kasutades [[diood]]e ja [[takisti|takisteid]]. Nii on võimalik luua [[NING|AND]]- ja [[VÕI|OR]]-väravaid, aga mitte pöördväravaid ([[NAND]] või [[NOR]]), seega ei saa niimoodi luua kõiki Boole'i algebra operatsioone. Lisaks on veel dioodloogika miinuseks tema "hägune" tulemus, ehk 0 pole päris 0 ja 1 pole päris 1. Seetõttu ei saa luua keerulisemaid skeeme, kus järgnevad mitmed diood-loogikaväravad üksteise järel ilma mingisugust signaali võimendavat seadet kasutamata.
Takisti-[[transistor]]-väravatega kadus dioodväravate suur miinus. Nüüd oli võimalik luua nii pikki skeeme, kui oli vaja, kasutamata eraldi signaali võimendeid. Kombineerides erinevaid takisti-transistor-väravaid saab läbi viia kõiki Boole’i algebra operatsioone. Peatselt leiti, et üks transistor suudab töö kiiremini valmis saada kui kaks dioodi. Sündis transistor-transistor loogikaskeem, mis oli oma eelkäijatest kiirem ja võttis märgatavalt vähem ruumi, tehes loogikaskeemid väiksemaks ja efektiivsemaks. Tänapäeval on praktiliselt täielikult tavalise [[bipolaartransistor]]i asendanud [[väljatransistor]]id (FET), täpsemalt [[isoleeritud paisuga väljatransistor]]id (metall-oksiid-pooljuht väljatransistor, inglise keeles MOSFET), mida kasutatakse komplementaarete paaridena ([[CMOS]]).
13. rida:
Elektroonilistes loogikaskeemides töötavad transistorid lülitirežiimis, kus nende ümberlülitamiseks kulub väga vähe voolu.
===Loogikaseadmed===
Loogikaväravatest koostatakse sellised seadmed nagu [[multipleksor]]id, [[register|registrid]], [[aritmeetika-loogikaplokk|aritmeetika-loogikaplokid]] (ALU), [[arvutimälu]]d, kuni keeruliste [[mikroprotsessor]]iteni välja, mis võivad sisaldada mitusada miljonit loogikaväravat (NAND koosneb neljast transistorist).
==Boole'i algebra funktsioonid==
152. rida ⟶ 151. rida:
|-
|}
Neli noolega funktsiooni on [[implikatsioon]]id.
212. rida ⟶ 210. rida:
==Loogikavärav kui mälu==
Loogikaväravaid ehk loogikalülisid on võimalik kasutada mäluna andmete salvestamiseks. Selleks peab need ühendama omavahel [[tagasiside]]ahela abil [[triger
Elektrilisel [[tagasiside]]l põhinevaid loogilisi ahelaid tuntakse ka arvuti mäluseadmetena (näiteks [[Register (arvutitehnika)|register]], [[SRAM]], [[protsessori vahemälu]]), mille jõudlus (kiirus, keerukus, usaldusväärsus andmete talletamisel) varieerub sõltuvalt rakendusest.
==Kolme olekuga loogilised väravad==
[[
Kolme olekuga loogikaväravatel on kolm erinevat väljundi olekut: kõrge (H), madal (L) ja kõrge-takistus (Z). Kõrge-takistus-olek ei määra loogikas rolli, aga see on kasutusel protsessori andmesiinides, lubamaks mitmel kiibil saata andmeid. Grupp kolme olekuga loogikaväravatest, mis juhivad liini sobiva kontrollskeemiga, on põhimõtteliselt [[multipleksor]].
| |||