Kütuseelement: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: prettytable → wikitable |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
[[Pilt:Motore-idrogeno hydrogen engine.gif|pisi
'''Kütuseelement''' on [[keemiline vooluallikas]], milles saadakse [[elektrienergia]]t juurdeantava kütuse [[oksüdatsioon|oksüdeerimisel]] vabaneva [[energia]] arvel. Niisugust energiamuundurit võib käsitada kui [[galvaanielement]]i, mille [[elektrokeemia|elektrokeemilise]] reaktsiooni jaoks tarvilik aine ei paikne lõpliku kogusena elemendi sees, vaid seda antakse väljastpoolt pidevalt juurde. Niiviisi on võimalik saada kütusest vahetult elektrienergiat. Tavalisel viisil toodetakse elektrienergiat teatavasti nii, et muundatakse kütuse põletamisel saadava kuuma auru või gaasi soojus mehaaniliseks energiaks soojusjõumasinas ([[kolbmootor]]is, [[turbiin]]is), mis käitab elektrigeneraatorit.
==Ajalugu==
11. rida:
Elektrienergia tootmiseks vajab element anoodil [[vesinik]]ku või orgaanilist ühendit, näiteks [[metanool]]i, [[metaan]]i või [[sünteesgaas]]i, ja katoodil hapnikku. Neid reaktsioonikomponente tuleb kütuseelemendi elektroodidele pidevalt juurde anda.
Vesinik-hapnik-kütuseelemendi pinge on temperatuuril 25
==Kütuseelementide levinumad tüübid==
34. rida:
Vesinik esineb looduses teatavasti ainult mitmesuguste ühenditena. Otsemetanool-kütuseelemendiks, kasutatakse vesinikukandjana metanooli (puupiiritust). Elemendi anoodile juhitakse metanool ja vesi, mille omavahelisel reageerimisel tekib vesinik (H<sub>2</sub>) ja süsinikdioksiid (CO<sub>2</sub>).
==Kütuseelementide andmeid<ref>
{| class="wikitable"
! Kütuseelement
102. rida:
==Läbivooluelement==
{{Vaata|Läbivooluelement}}
Kütuseelemendi eriliigiks võib pidada läbivooluelementi (inglise k ''flow battery''), mis töötab vahetatava kütuseannusega.
== Vaata ka ==
| |||