Koaksiaalkaabel: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:RG-59.jpg|thumb|200pxpisi|Koaksiaalkaabel RG-59 <br/> A ‒ plastist kaitsekest<br/> B ‒ vasktraatidest punutis <br/> C ‒ dielektrik <br/> D ‒ traatsoon]]

[[Pilt:Coaxial cable cut.jpg|thumb|200pxpisi|Mitmekiulise kesksoonega koaksiaalkaabel]]

Sisemiseks sooneks on enamasti üks vasktraat (näiteks läbimõõduga 1 &nbsp;mm), painduvatel kaablitel aga mitmest traadist keerutatud kiudjuhe. Väline soon on valmistatud vask- või alumiiniumtraatidest punutisena ja toimib ühtlasi elektromagnetilise varjena. Punutise all on enamikul kaablitel alumiiniumfooliumist elektrostaatiline varje, mis suurendab häirekindlust. Eriti häirekindlatel kaablitel on kaks omavahel isoleeritud varjesoont, vt [[triaksiaalkaabel]].

*1936 – ehitati maailma esimene veealune koaksiaalkaabel Apollo Bay, [[Melbourne]] lähedalt [[Austraalia]]st ja [[Stanley]] vahele. 300 &nbsp;km pikkune kaabel suutis edastada vaid ühte [[lairiba]]kanalit ja seitset [[telefon]]i<nowiki/>kanalitikanalit.

*1936 – AT&T paigaldas eksperimentaalse telefoni ja televisiooni koaksiaalkaabli [[New York|New Yorgi]] ja [[Philadelphia]] vahele koos automaatsete võimenditega iga 10 miili tagant. See saadi valmis detsembris, sellega sai edastada juba 240 samaaegset telefonikõnet. <ref>"[http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,757144-1,00.html Coaxial Debut]," ''[[Time (magazine)|Time]]'', Dec. 14, 1936.</ref><ref>[[Boing Boing]]: [http://gadgets.boingboing.net/2009/04/17/gallery-an-illustrat.html Gallery: An illustrated history of the transoceanic cable]</ref>

*1936 – Post Office (nüüd British Telecom) paigaldas koaksiaalkaabli [[London]]i ja [[Birmingham|Birminghami]]i vahele, võimaldades kasutada kuni 40 telefonikanalit.

*[[1941]] – esimene kommertskaabel oli kasutusel USA-s AT&amp;T, [[Minneapolis|Minneapolise]]e ja Minnesota vahel ning Stevens Pointi ja Wisconsini vahel. Kasutusel oli [[L1]]-süsteem, mis võimaldas edastada kas ühte telekanalit või 480 telefonikõnet.

[[Kategooria:Elektrotehnika]]