Detsibell: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
'''Detsibell''' (tähis '''dB''') on [[logaritm|kümnendlogaritmiline]] mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse (sageli [[võimsus]]e või [[Pinge (elekter)|pinge]]) suhet või ühe suuruse taset võrreldes mingi võrdlus- ehk baassuurusega. Kuna väljendatakse kahe suuruse suhet, mille ühikud on samad, siis on detsibell [[dimensioon]]ita suurus. Detsibellides mõõdetakse näiteks [[helirõhutase
{| class="toccolours floatright" border="0" cellpadding="0" cellspacing="0" style="width:1px; font-size:88%" <!-- Minimise width -->
124. rida:
==Ajalugu==
Detsibell pärineb aegadest, mil vajati ühikut, et kirjeldada helitaseme vähenemist telefoniliinides ehk ülekande efektiivsust. Algselt mõõdeti neid kadusid ühikutes, mille nimi oli MSC (''Mile of Standard Cable''), kus 1 MCS oli võrdne võimsuse kaoga ühe [[miil]]i pikkuses tavalises [[kaabel|telefonikaablis]]. See suurus oli ka ligikaudu võrdne väikseima [[sumbumus]]ega, mida keskmine telefonikasutaja tähele paneb.
TU (''Transmission Unit'') ehk ülekandeühik töötati välja 1920ndatel Bell Labi inseneride poolt ja sellega kavatseti MSC asendada. Selle põhjuseks oli peamiselt [[telefonside]] moderniseerumine. 1 TU defineeriti kui kümnendlogaritm mõõdetud võimsuse ja võrreldava võimsuse (etalonvõimsuse) suhtest ja see võrdus ligikaudu 1 MCSiga. Teisisõnu mõõdeti taas võimsuse kadu ülekandeliinides. 1928. aastal otsustati TU ümber nimetada [[bell]]iks; seda Bell Telephone Laboratory looja ja telekommunikatsioonipioneeri [[Alexander Graham Bell]]i auks. Kuna aga [[bell]] oli liiga suur ühik, siis jagati see kümnega ja ühikuna võeti kasutusele hoopis detsibell. 1
Algul kasutati detsibelle ainult võimsussuuruste, seejärel ka väljasuuruste suhte väljendamiseks. Võimsussuurusteks on elektriline, akustiline ja elektromagnetiline võimsus, väljasuurusteks näiteks elektrivälja tugevus, pinge, vool, helirõhk.
132. rida:
==Omadused==
Detsibelli kasutamisel on kolm eelist:
*Kui muidu peab [[võimendi
: log (A × B × C) = log (A) + log (B) + log (C).
*Väga suuri ja väga väikseid suhteid on detsibellides mugavam kujutada ning see on ka lugeja jaoks palju arusaadavam.
*Inimene tajub [[valgus]]e ja [[heli]] muutust pigem [[logaritm
==Arvutamine==
215. rida:
[[Helitehnika]]s kasutatakse detsibelli [[helivaljus]]e väljendamiseks. Mõõdetakse [[heli intensiivsus]]e muutumist, mitte heli valjust. Näiteks [[mootorsaag|mootorsae]] ja [[sisepõlemismootor|automootori]] helidel võib olla sama detsibelline väärtus, kuid mootorsaag tundub meile valjem, sest inim[[kõrv]] on kõrgemate helide suhtes tundlikum.
Detsibelli kasutatakse [[akustika]]s, et väljendada [[Helirõhk|helirõhutaset]] (tähis ''L<sub>p</sub>'') 0
Põhjuseid, miks helitehnikas just detsibelli kasutatakse, on mitu. Nimelt on inimkõrva kuulmistaju ulatus väga suur ja kõrv tajub helimuutusi vahemikuga, mis on ligikaudu [[logaritm
Helisid, mis on tugevamad, kui 85
==Detsibell elektrotehnikas==
[[Telekommunikatsioon]]is ja [[elektrotehnika]]s üldse on detsibell väga laialdaselt kasutuses olev ühik. Kui signaal mingist seadmest läbi juhtida, siis see kas võimendub või sumbub. Seadmeks võib olla näiteks [[atenuaator]] (sumbelüli), [[võimendi]], ülekandeliin, [[antenn]] vms. Signaali võimendust väljendab positiivne detsibellide arv ja nõrgendust (sumbumust) negatiivne arv (miinusmärgiga). Siiski tuleb vältida lauset
==Detsibellide liigid==
Detsibelli tähisele lisatakse [[sufiks]]eid (järelliiteid), selleks et viidata baastasemele, millega mõõdetud väärtust võrreldakse. Kuna detsibell pole [[SI-süsteem|SI]]-süsteemi ühik, siis pole nende ühikute tähiste puhul arvestatud keeldu varustada ühiku tähiseid indeksite või erimärkidega.
Elektrotehnikas kasutatav '''[[dBm]]''' (dBmW) väljendab signaali võimendust või nõrgendust 1[[vatt|millivati]] suhtes, mis on baasväärtus ehk nullnivoo (0
Stuudiotehnikas on tuntud tähis '''[[dBu]]''' – signaalipinge suhe 0,775 voldi suhtes (sufiks u inglise k sõnast ''unloaded'' koormamata). Pinge 0,775 V on pärit omaaegsest telefonitehnikast: pinge 0,775 V tekib 1-millivatise võimsuse korral 600-oomisel koormustakistusel (0,775<sup>2</sup>/600 = 0,001 W).
249. rida:
|-
! rowspan ="2" | [[dBA]]
|[[A-korrektsioon
| <math>L_{pA} (\mathrm{re \, \, 20\,\mu Pa})= \dots\,\mathrm{dB}</math>
|-
| A-korrektsiooniga [[heliintensiivsus]]
| <math>L_{WA} (\mathrm{re \, \, 1\,pW})= \dots\,\mathrm{dB}</math>
|-
273. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="AGyeV">{{cite book | title = Sound and Recording | edition = 6 | author = Francis Rumsey, Tim McCormick | publisher = Focal Press | year = 2009 | isbn = 9780240521633 | page = 16 | url = http://books.google.co.uk/books?id=8JH6Z5c6-OUC&pg=PA16}}</ref>▼
<ref name="The Decibel (dB) and the decibel micro volt(dBµV)">http://www.reliabilityweb.com/excerpts/excerpts/ApplDECIBEL.pdf The Decibel (dB) and the decibel micro volt(dBµV)</ref>
<ref name="e9VLp">{{cite book | title = Fundamentals of Telecommunications | edition = 2nd | author = Roger L. Freeman | publisher = Wiley-IEEE Press | year = 2005 | isbn = 978-0471710455 | page = 615}}</ref>▼
<ref name="Bel">[http://www.fact-index.com/b/be/bel.html Bel] peatükk "Acoustics"</ref>
<ref name="How loud was that noise?">[http://condor.admin.ccny.cuny.edu/~ms6785/page4.html How loud was that noise?] Mõned heli tugevused ja nende tekitajad</ref>
▲<ref name="AGyeV">{{cite book | title = Sound and Recording | edition = 6 | author = Francis Rumsey, Tim McCormick | publisher = Focal Press | year = 2009 | isbn = 9780240521633 | page = 16 | url = http://books.google.co.uk/books?id=8JH6Z5c6-OUC&pg=PA16}}</ref>
▲<ref name="e9VLp">{{cite book | title = Fundamentals of Telecommunications | edition = 2nd | author = Roger L. Freeman | publisher = Wiley-IEEE Press | year = 2005 | isbn = 978-0471710455 | page = 615}}</ref>
}}
| |||