Arvutivõrk: erinevus redaktsioonide vahel

'''Arvutivõrk''' on kogum erinevatest andmesideseadmetest (sõlmedest ehk kontaktpunktidest), mille kaudu on [[Arvuti|arvutidarvuti]]d, [[Printer|printeridprinter]]id, [[Server|serveridserver]]id, [[Nutitelefon|nutitelefonidnutitelefon]]id ja teised seadmed [[andmevahetus]]e või [[ressursside jagamine|ressursside jagamise]] eesmärgil omavahel ühendatud. Sõlmi saab teineteisega ühendada vaskkaabli, kiudoptilise kaabli ([[Valguskaabel|valguskaabli]]) või [[raadioside]] abil.

Maailma esimene arvutivõrk [[ARPANET]] töötati välja 1969. aastal [[Pentagon|Pentagonis]]is [[USA|USA-s]]. Levinud on arvamus, et võrk ehitati juhuks, kui peaks toimuma tuumarünnak, ning nõnda kaasa aitama militaarvaldkonna tegevusele. Kumbki neist väidetest ei ole päris tõene. ARPANET loodi teaduslikul eesmärgil ühendamaks teadusasutusi, et need saaksid omavahel jagada arvutusressurssi, kui kohalikust arvutusvõimsusest ei piisanud või leidus kuskil parem asupaik arvutuste tegemiseks. Selle võrgu loomisel ei olnud esmaseks eesmärgiks inimestevaheline kommunikatsioon, kuid reaalseid tulemusi saavutatigi pigem kommunikatsiooni, andmesideprotokollide ja sidelahenduste valdkondades. Arvutusressursi jagamine jäigi vaid eesmärgiks, sest operatsioonisüsteemid ja programmid omavahel reeglina ei ühildunud ning keegi ei suutnud tol ajal ühtset süsteemi luua.<ref name="UnsJt" />

[[Ethernet]] ja [[Wi-Fi]] (juhtmevaba [[kohtvõrk]]) on levinumad tehnoloogiad, mida arvutivõrkude realiseerimisel kasutatakse. Ethernet kasutab [[seade|seadmete]] ühendamiseks vasest või [[Kiudoptika|kiudoptilisi]] [[juhe|juhtmeid]]. Raadiokohtvõrk kasutab [[sidekanal]]ina [[raadiolained|raadiolaineid]] või [[infrapunakiirgus]]t. Ühendusseadmetena kasutatakse sageli [[kohtvõrgu jaotur|jaotur]]eid, [[kohtvõrgu kommutaator|kommutaator]]eid, sildu ja [[ruuter]]eid.

Etherneti tehnoloogiat kasutatakse valdavalt kohtvõrkude (lühendiga: [[Kohtvõrk|LAN]]-võrkude) loomiseks, kus omavahel suhtlevate arvutite kaugus on üsna väike (sadades meetrites). Etherneti kaabel ja selle elektrilised omadused seavad füüsilise piirangu, kui kaugele saab informatsiooni ilma kadudeta edastada. Tänapäeval on kõige enam kasutuses [[5. kategooria kaabel|CAT5]]- ja [[CAT6]]-kategooria kaablid, mille edastuskaugus on vastavalt 100 meetrit ja 215 meetrit.<ref name="PCSSM" /> Kaks arvutit on võimalik omavahel ühendada otse [[TIA/EIA-568|ristkaabli]] abil, kuid rohkem kui kahe arvuti omavaheliseks ühendamiseks on vaja kasutusele võtta lisaseadmed: kommutaatorid, ruuterid, [[Pääsupunkt|pääsupunktidpääsupunkt]]id jm.<ref name=":0" />

Kaabelühendused on üldjuhul, kuid mitte alati juhtmevabadest lahendustest kiiremad ning võimaldavad suuremaid [[Andmeedastusmaht|andmeedastusmahteandmeedastusmaht]]e. Samuti on Ethernet vähem tundlik erinevatele segavatele füüsilistele teguritele, nagu seda on raadiosidel põhinevad lahendused.<ref name=":0" /> Sellest hoolimata tuleb mõista, et Etherneti kaablid kasutavad informatsiooni edastamiseks elektrilisi signaale, mis muudab ka kaablid vastuvõtlikuks [[Elektromagnetism|elektromagnetilistele]] toimetele. See sõltub muidugi Etherneti tehnoloogia kasutusvaldkonnast (nt suuremad tööstushooned, kus asub rohkelt elektroonilist aparatuuri) ning sellistes olukordades tuleb kasutada varjestatud kaableid, et vähendada kõikvõimalike häirete teket ja mõju.<ref name="cUwLr" />

Wi-Fi on populaarne juhtmevaba kohtvõrgutehnoloogia ([[IEEE 802.11|IEEE 802.11x]]x), mis kasutab andmete edastamiseks raadiolaineid ning võimaldab võrgus asuvatel arvutitel juurdepääsu teineteisele, lokaalsetele ressrussidele (printerid, serverid) ja [[Internet|internetileinternet]]ile. Iga juhtmevaba võrgutehnoloogia nurgakiviks on pääsupunkt, mille peamiseks ülesandeks on endast kõikidele levialas olevatele arvutitele teada anda ning soovi ja/või piisavate õiguste korral lubada neil endaga ühendus luua.<ref name="GWrWj" />

[[Pilt:EtherLinkIII_ubt.jpg|thumbpisi|[[võrgukaart|Võrgukaardid]] võivad andmeid eri tüüpi kaablite kaudu väga kiiresti edasi saata ja vastu võtta. Pildil on ''Combo''-kaart, mis toetab kuni 3 kaablistandardit.]]

[[Võrguadapter|Võrgukaart]] (ingl ''network interface card'') on riistvaraline komponent, mis kinnitatakse arvuti [[Emaplaat|emaplaadil]] asuvale [[Siin|siinilesiin]]ile ning võimaldab arvutil ühenduda võrku. Võrgukaarte leidub nii juhtmega kui ka juhtmeta võrkude jaoks.<ref name="polNz" /> Moodsates arvutites ei ole võrgukaardi olemasolu otseselt vajalik, kuna selle funktsionaalsus on tihti juba emaplaadile integreeritud.<ref name="5momS" /> Sellegipoolest saab ja võib võrgukaarte arvutitesse vastavalt vajadusele ja võimalustele juurde lisada.

Pääsupunkt (ingl ''access point'') on seade, mis võimaldab juhtmevabadel seadmetel (telefonid, [[Sülearvuti|sülearvutidsülearvuti]]d jms) ühenduda traadita kohtvõrku ning vajadusel lubab juurdepääsu internetile. Juhtmevaba võrgu olemasolu võimaldab väikese vaevaga lisada uusi seadmeid ning pakub tänapäevases [[Mobiilne internet|mobiilses keskkonnas]] rohkelt võimalusi ja paindlikkust, kuna arvutid ei pea olema füüsilise kaabli külge aheldatud.<ref name=":2" /> Pääsupunkt on endas sidunud jaoturi, kommutaatori ja ruuteri ülesanded.

[[Siinvõrk|Siintopoloogia]] (ingl ''bus topology'') sõlmed on ühendatud ühe keskse [[Sideliin|sideliinisideliin]]i külge. Sellise sideliini loomine on lihtne, aga see ei suuda toetada üle tosina arvuti ilma, et ühenduse kvaliteedis hakkaksid ilmnema tõrked. Kui peamise sideliiniga peaks midagi juhtuma, toob see kaasa kogu võrgu seiskumise. Seetõttu ei ole selline topoloogia kindel ja tänapäeval enam laialdaselt kasutust ei leia.

Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi [[kohtvõrk]]udeks ja [[laivõrk]]udeks.

Arvutivõrgud võivad olla privaatsed, mille kasutajaks on ainult ühe organisatsiooni töötajad. Selliseid võrke kutsutakse [[Intranet|intranetiksintranet]]iks. Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse interneti protokolle ja teenuseid. Mõnikord kutsutakse sellist võrku ka organisatsioonisiseseks veebiks.