Inimressurss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=juuli}}
[[Pilt:Workforce, Indian Railways Track Maintenance in Punjab.jpg|
'''Inimressurss''' (''ingl.k human resources)'' ehk [[tööjõud]] on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi, et toota kaupu ja osutada teenuseid. [[Inimkapital]]i kasutatakse mõnikord sünonüümina inimressursile, kuid inimkapital osutab tavaliselt rohkem kitsamale tähendusele.
9. rida:
* [[Mitteaktiivne rahvastik]] ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed
* [[Aktiivne rahvastik]] ehk [[tööjõud]]
[[Töötaja]] on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. [[Töötu]] on inimene, kes ei tööta ja otsib tööd. [[Äriühing]]ute nägemus on, et töötajad on kui ettevõtte vara, mille väärtuse määrab areng.
Inimressursside käsitlemisel on peamised 3 suunda:
19. rida:
[[Eesti]] jaoks on järgnevatel aastatel üheks suurimaks väljakutseks väikese inimressursi küsimus. Eesti inimressursid on äärmiselt piiratud ning nende võimalikult tulemuslik kasutamine eeldab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete võimekust aktiivselt osaleda nii enda kui ka riigi oleviku ja tuleviku määratlemisel.<ref>http://www.reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Pressiteated/4193/ojuland-eesti-valjakutseks-on-vaike-inimressurss/</ref>
Erinevad uuringud Euroopa tööturgude kohta on näidanud, et madalat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel kasvab harituma tööjõu osakaal ja madala kvalifikatsiooniga tööjõud tõrjutakse järk-järgult hõivest välja.Eesti kohta läbi viidud analüüs on näidanud, et pärast [[majanduskriis]]i kiiresti kasvanud [[töötus]] tabas eelkõige madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu. Kuigi ka madala kvalifikatsiooniga tööjõu hulk on üldiselt vähenenud, ei ole sama palju vähenenud madalat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade hulk. Eesti puhul on arengud tööturul olnud tunduvalt kiiremad kui teistes arenenud riikides ning muutuste tulemusena on Eestile iseloomulik nii tööpuuduse kui ka tööjõu puuduse probleemid erinevatel ametialadel. Viimasel aastakümnel on oluliselt muutunud erinevate inimeste [[tööhõive]] võimalused, on suurenenud võimalus enese täiendkoolituseks kui ka põhiteadmiste omandamiseks.<ref name="sots">
Strateegias
== Töökoha valik ==
28. rida:
# Elukutse struktuur – erinevate karjääride normid ja väärtused. Struktuuri on 3 tüüpi: 1) lojaalsus elukutsele; 2) organisatsiooni karjäär (edendamine läbi firma); 3) struktureerimata (madalama kvalifikatsiooniga / lihttöölised, kes töötavad siis, kui vaja).
# Põlvkondlik erinevus: eri vanuses töötajatel on teatud omadused, näiteks nende käitumine ja nende ootused organisatsioonilt.
Olukorras, kus kõrge haridustasemega inimesed ei leia töökohta, mis vastaks nende teadmistele, asuvad neist paljud [[tööpuudus]]e vältimiseks ametikohtadele, kus sobib ka madalam haridustase. See tähendab, et omandatud teadmisi ja oskusi ei ole võimalik täielikult rakendada, samuti seab see raskemasse olukorda madalama haridustasemega inimesed, kes omakorda on sunnitud asuma tööle senisest vähem oskusi ja teadmisi nõudvatele ametikohtadele, töötama osaajaga töökohtadel või jääma hoopis töötuteks, st tööturul leiab aset nn väljatõrjumise efekt. <br />Väljatõrjumise efekt mõjutab tööturgu mitmeti:
* vähendab madala kvalifikatsiooniga töötajate hõive võimalusi
* sunnib madala kvalifikatsiooniga tööjõudu järjest ebastabiilsematele ja vähem tasuvatele töökohtadele, mis ei kindlusta inimestele piisavat sissetulekut.<ref name="sots" />
| |||