Erinevus lehekülje "Pompei" redaktsioonide vahel

Lisatud 2 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine using AWB
P (pisitoimetamine using AWB)
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Map of Pompeii in Roman Campania.png|pisi|leftvasakul|275px|Vana-Rooma aegse Campania kaart. Pompei on punaselt esile toodud.]]
Antiikaja Pompei ([[ladina keel]]es ''Pompeii'', mõnikord kasutatakse ka kuju ''Pompeji'') asutasid [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] [[oskid]]. Aastal [[79]] mattus Pompei [[Vesuuv]]i [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] alla, kui vulkaan purskama hakkas. Tuhakiht oli 7–9 m paksune. Niimoodi konserveerus see linnake peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. [[18. sajand]]il [[1748]] hakati Pompeilt tuhakihti eemaldama. Vahepeal see töö peatus, järjepidevalt hakati väljakaevamisi tegema uuesti aastal [[1860]].
 
 
== Arhitektuur ==
[[Pilt:Vesuvius 79 AD eruption-la.svg|pisi|leftvasakul|275px|Sellel kaardil on näha 79. aastal Vesuuvi purske all kannatanud linnad. Tuha langemise piirkonda näitab tumedam laik kaardil Vesuuvist kagus. Kaardil on kujutatud tänapäeva rannajoon]]
Kolme kilomeetri pikkuse ringmüüriga ümbritsetud linna lubjakivist hooned on ehitatud 6.–5. sajandil, [[tuff]]hooned 4.–2. sajandil ja tellishooned 80–30 aastat eKr. Pompei vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja [[dooria]] templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist eKr. Linna keskel piklikul foorumil asuvad [[basiilika]], mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri jmt. templi, turuhoone ''macellum'''i ja [[kuuriahoone]] varemed (viimati nimetatud hooned pärinevad 1. sajandist eKr). Välja on ka kaevatud [[palestra]] (2. sajand), [[odeion]], teater (5000 kohta, pärineb 1. sajandist eKr), vanim Rooma [[amfiteater]] (35 astet, 20 000 kohta, umbes 80 eKr), [[Stabiae]] termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. sajand eKr). Niinimetatud [[Faunuse maja]]st on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks [[Aleksander Suur]]e lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale.
 
Linnused püstitati raskesti ligipääsevatesse kohtadesse, sest lubjakivi ei pidanud tugevale rünnakule vastu.
 
Pompei elumajad on tuntud kunagise omapärase ja ilmeka rooma arhitektuuri heade näidetena. [[Eklektitsism]]i vaim juhtis selle loojaid nii erilaadiliste elementide nagu [[itaalia aatrium]] ja [[hellenistlik peristüül]] ühendamisele. Just seda tüüpi esindavadki Pompei kaunimad elumajad, näiteks [[Pansa maja]], [[Fauni maja]], [[Loreius Tiburtinuse maja]] ja eeskätt kuulus [[Vettiuste maja]]. Pidulikus poolhämaruses võtsid külastajaid vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Siin ootasid kliendid oma patriooni ilmumist. Aatriumis avaldus vanade roomlaste kombekas elulaad. Söögitoaks määratud ruumi ehk [[tablinum]]i taga oli näha uuendusena Kreekast sissetoodud peristüüli. Suursugustes majades oli see rohkem kaunistuseks kui elanike igapäevaseks elamiseks. Sellest tulenevalt eraldati tõenäoliselt juba vanal ajal peristüüli keskmine osa seda ümbritsevast käigust vahevõrega. Erinevalt kreeka majast olid ruumid majades asetatud range korrapärasusega peateljest paremale ja vasakule.
 
Pompei majad võimaldavad tänapäeva inimestel mõista tolleaegsete elanike igapäevast elu. Majade seinad on täis maalitud kuulsate kreeka maalide koopiaid. Nendel piltidel on püütud saavutada ka ruumilisuse muljet.
75 786

muudatust