Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Selle koostöö tulemusel oli Saksamaa majandus 9. maiks 1940 sõjakäiguks läände valmis ning üksteise järel vallutati [[Belgia]], [[Holland]], [[Taani]] ja [[Norra]]. [[Prantsusmaa]] palus vaherahu pärast [[Pariis]]i langemist.
 
Vastavalt "Groza" plaani ettevalmistamisele oli juuniks 1941 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] läänepiirile Euroopa riikide ründamiseks paigutatud [[Teise maailmasõja väejuhid|Punaarmee väejuhtide]] juhitavad järgmised [[Punaarmee]] väekoondised (armeed): kindral [[Pjotr Sobennikov]]i [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]; kindral [[Ivan Muzõtšenko]] 6. armee; kindral [[Vassili Morozov]]i 11. armee; kindral [[Fjodor Kostenko]] 26. armee; kindral [[Vassili Kuznetsov (sõjaväelane)|Vassili Kuznetsovi]] [[3. armee (Nõukogude Liit)|3. armee]]; kindral [[Pavel Ponedelin]]i 12. armee; kindral [[Konstantin Golubev]]i 10. armee; kindral [[Mihhail Potapov]]i 5. armee; kindral [[Aleksandr Korobkov]]i 4. armee; kindral [[Nikolai Berzarin]]i 27. ja 13. armee; kindral [[Jakov Tšerevitšenko]] 9. armee.
 
*Kindral [[Pjotr Sobennikov]]i 8. armee;
*Kindral [[Ivan Muzõtšenko]] 6. armee;
*Kindral [[Vassili Morozov]]i 11. armee;
*Kindral [[Fjodor Kostenko]] 26. armee;
*Kindral [[Vassili Kuznetsov (sõjaväelane)|Vassili Kuznetsovi]] [[3. armee (Nõukogude Liit)|3. armee]];
*Kindral [[Pavel Ponedelin]]i 12. armee;
*Kindral [[Konstantin Golubev]]i 10. armee;
*Kindral [[Mihhail Potapov]]i 5. armee;
*Kindral [[Aleksandr Korobkov]]i 4. armee;
*Kindral [[Nikolai Berzarin]]i 27. ja 13. armee;
*Kindral [[Jakov Tšerevitšenko]] 9. armee.
 
Peale mainitute oli nende lähitagalas rünnakuks valmis veel seitse armeed ja viis [[õhudessant]]vägede diviisi. [[Belostoki platsdarm]]ile saabusid veel erilistes mustades mundrites diviisid, mis koosnesid [[GULAG]]ist tingimisi vabastatud kriminaalkurjategijatest{{lisa viide}}.
[[Punaarmee kindralstaap|Punaarmee kindralstaab]]i poolt koostatud "Groza" koondplaanis toodi ära ka võimalikud kaotused. Operatsioonist pidi osa võtma 5 miljonit meest (võimalusega suurendada 10 miljonini), mis eeldas 180 [[diviis]]i ja 172 lennuväepolgu viimist piirialadele. Maavägede koosseisus oli rünnakuks ette nähtud 11 000 tanki (25 000 tanki Nõukogude Liidul relvastuses, samal ajal kui Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalial, Jaapanil ja USA-l kokku oli relvastuses tanke 11 500) ja 35 000 suurtükki. Operatsiooniks oli ette nähtud 3–4 kuud. Inimkaotused olid vastavalt plaanile 1,5–2 miljonit meest.
 
1941. aasta alguseks oli maailm otsustavate sündmuste lävel. Veebruaris 1941 tegid armeekindral [[Georgi Žukov]] ja [[marssal]] [[Boriss Šapošnikov]] [[Stalin]]ile ettepaneku muuta piiriäärsed [[sõjaväeringkond|sõjaväeringkonnad]] rinneteks. [[19. veebruar]]il 1941 kirjutas Stalin alla korraldusele, mille alusel loodi Nõukogude Liidu loodepiirile viis rinnet ([[ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo]] kinnitas selle otsuse [[21. juuni]]l 1941 toimunud salajasel istungil: [[Leningradi sõjaväeringkond]] nimetati [[Põhjarinne (Teine Maailmasõda)|Põhjarindeks]]; [[Balti sõjaväeringkond]] nimetati [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderindeks]]; [[Lääne erisõjaväeringkond]] nimetati [[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Läänerindeks]]; [[Kiievi sõjaväeringkond]] nimetati [[Edelarinne (Teine maailmasõda)|Edelarindeks]]; [[Odessa sõjaväeringkond]] nimetati [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarindeks]].
*[[Leningradi sõjaväeringkond]] nimetati [[Põhjarinne (Teine Maailmasõda)|Põhjarindeks]];
*[[Balti sõjaväeringkond]] nimetati [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderindeks]];
*[[Lääne erisõjaväeringkond]] nimetati [[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Läänerindeks]];
*[[Kiievi sõjaväeringkond]] nimetati [[Edelarinne (Teine maailmasõda)|Edelarindeks]];
*[[Odessa sõjaväeringkond]] nimetati [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarindeks]].
 
Sama otsusega määrati kindralstaabi ülem armeekindral Žukov Edela- ja Lõunarinde üldjuhiks, armeekindral [[Kirill Meretskov]] Põhjarinde üldjuhiks.
Belgorodi ruumis ja Orjolist lõuna pool tekkisid [[7. juuli]]l rasked tankilahingud, mille kestel Saksa maaväe üksused, õhutõrjekahurvägi ja õhujõudude võitlus- ja lähivõitluslennukite eskaadrid hävitasid enam kui 400 Nõukogude tanki. Võitlustes metsas ja külades murti läbi Nõukogude sügavasti lülistatud positsioonisüsteemist. Õhujõudude võitlus- ja lähivõitluslennukite eskaadrid toetasid maaväe operatsioone ja tekitasid Punaarmeele suuri kaotusi inimeste, raskete relvade ja veereva materjali näol.
 
Belgorod-Orjoli ruumis toimunud heitluse ägedus kasvas. [[7. juuli]]st saadik arenes läbimurtud Nõukogude positsioonisüsteemi tagalas võimas tankilahing, milles Nõukogude väed tegid suurimaid pingutusi, et Saksa pidevalt edasitungivaid tankikiile tõkestada. Siinjuures kaotas Punaarmee peale suurte kaotuste inimeste näol, 420 tanki ja suure arvu kahureid ning {{kas|kogupaugukahureid}}. Võitlus-, sööstvõitlus- ja hävituslennukite eskaadrid lõid maavõitlustes sekka ja tulistasid eelkõige Nõukogude kohaletoodud reserve. Õhuvõitlusis ja õhutõrje kahurväe läbi kaotas Punaarmee [[8. juuli]]l 117 lennukit.
 
[[9. juuli]]l saavutasid Saksa maaväe ja [[Relva-SS|Relva-SS]]-i]] üksused Nõukogude vastupanu ja uute kohaletoodud jõudude vastu uut rünnakedu. Kuna Belgorodist põhja pool saavutati ulatuslikku maa-alavõitu, arenesid Orjolist lõuna pool rasked kahurväevõitlused. Alates [[5. juuli]]st lahinguväljal hävitatud või saagiks saadud tankide koguarv tõusis 1227-ni. [[10. juuli]]l saavutasid Saksa väed uut maa-alavõitu ja hävitasid 193 Punaarmee tanki. Hoolimata halbadest ilmastikuoludest toetas lennuvägi tugevate jõududega maaväe rünnakuid. Hajutati Punaarmee tanki- ja vägedekoondumisi ning tulistati alla 85 nõukogude lennukit.
 
[[11. juuli]]l õnnestus Saksa vägedel üks suurem Punaarmee grupp sisse piirata ja hävitada. Võeti mitu tuhat vangi, tulistati puruks 129 tanki, saadi saagiks arvukalt kahureid ja muid relvi. Üldse hävitati 11. juulil 220 tanki ja 70 lennukit. Kergendusrünnakud, mida Punaarmee üritas põhja ja ida pool Orjoli, tõrjuti.
[[File:Map detail of smolensk operation.jpg|pisi|left|Pealetungioperatsioon Smolenski suunal]]
1943. aasta augustist oktoobrini viisid Punaarmee [[Läänerinne (Idarinne)|Läänerinde]] ja [[Kalinini rinne|Kalinini rinde]] väed [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] vastu [[Smolensk]]i piirkonnas läbi pealetungioperatsioone, mille käigus vabastati Smolensk ja jõuti välja Valgevene piirideni. [[1. august]]il vabastati [[Orjol]], 24. septembril [[Smolensk]] ja [[Roslavl]] ning 26. novembril [[Gomel]]. Väegrupi Mitte väed taganesid [[Valgevene]]sse. Lahingutega seoti ka suur osa Saksa vägesid, mis takistas tõrjumast Punaarmee poolt [[Dnepr]]i forsseerimist.
{{Vaata|Dnepri-Karpaatia pealetungioperatsioon}}
 
===Donbassi pealetungioperatsioon===
[[Donbassi pealetungioperatsioon]]is 13. augustist 22. septembrini 1943 sundisid Edelarinde väed taganema [[väegrupp Süd]] [[Donbass]]i tööstusrajoonist ning sellega kaasnes ka Saksa vägede [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] evakueerumine [[Kubanimaa]]lt.
===Dnepri lahing===
[[File:Map of dnieper battle grand.jpg|pisi|left|Dnepri lahing]]
{{Vaata|Dnepri lahing}}, ''26. augustist 1943 – 23. detsemberini 1943''
{{Vaata|Kiievi pealetungioperatsioon}}, ''3. – 13. novembrini 1943, [[Kiievi lahing (1943)]] 13. november – 22. detsemberini 1943''
[[File:Ww2 map25 Dec42 Feb43.jpg|pisi|]]
1943. aasta 24. detsembril ründas [[Nikolai Vatutin|Vatutini]] [[1. Ukraina rinne]] oma sillapeadelt [[Donets]]i jõelt [[Kiiev]]i lähistel [[Žõtomõr]]i, [[Berditšiv]]i ja [[Vinnitsa]] suunas. Kuigi [[väegrupp Süd|väegrupi Süd]] [[1. tankiarmee (Saksamaa)|1.]] ja [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] olid tugeva surve all, suutsid [[Erich von Manstein|Mansteini]] tankikorpused (III, XLVI ja XLVIII) osava vasturünnakuga Vinnitsa ees peatada 1. Ukraina rinde ettetunginud tankiarmeed (1. ja 3. kaardiväe tankiarmee). 31. detsembril vabastati [[Žõtomõr]]i linn ning [[7. veebruar]]il [[Nikopol]].
{{Vaata|Dnepri-Karpaatia pealetungioperatsioon}}, ''24. detsember 1943 – 17. aprill 1944''
{{Vaata|Korsun-Ševtšenko pealetungioperatsioon}}
[[File:April1944.jpg|thumb|left|Punaarmee pealetungioperatsioonid aprillini 1944]]
Samaaegselt 5.–16. jaanuarini liikus [[Ivan Konev|Konevi]] [[2. Ukraina rinne]] [[Krivoi Rog]]i suunalt läände ning rinde 5. kaardiväe tankiarmee vallutas väegrupi Süd [[8. armee (Saksamaa)|8. armeelt]] [[Kirovograd]]i. Rünnakute tulemusena oli sakslaste 8. armee [[Dnepri jõgi|Dnepri jõe]] joonel seisvad XI ja XXXXVII korpused jäänud sügavale [[eend]]isse. 1. ja 2. Ukraina rinde jätkuvad rünnakud 8. armee tiibadele olid edukad ning 5. ja 6. kaardiväe tankiarmeed ühinesidki 26. jaanuaril sakslaste tagalas ning piirasid sisse 57 000 Saksa sõjameest [[Korsun-Tšerkassõ kott|Korsun-Tšerkassõ]] ruumis. Ägedad lahingud kestsid kuni 17. veebruarini, mil Saksa väed murdsid ennast piiramisrõngast välja. Omadeni jõudis vähem kui 20 000 meest.
[[File:OEF-map-6.jpg|thumb|250px|Tšerkassõ kott]]
Kasutades ära olukorda, et enamus [[Väegrupp Süd|väegrupi Süd]] soomusreserve olid suunatud Koršuni kanti, ründasid 1. Ukraina rinde parema tiiva väed (13. ja 60 armee ning 1. ja 6. kaardiväe ratsakorpus) [[Prõpjat]]i soodest lõunas 27. jaanuarist kuni 11. veebruarini väegrupi Süd väljavenitatud vasakut tiiba. Saksa väed löödi positsioonidelt välja ning [[Punaarmee]] vallutas [[Rivne]] ja [[Lutsk]]i, [[Rivne-Lutski pealetungioperatsioon]]is.
Kaugemal lõunas lõid [[3. Ukraina rinne|3.]] ja [[4. Ukraina rinne]] 30. jaanuarist kuni 29. veebruarini kontsentreeritud rünnakutega [[6. armee (Saksamaa)|Saksa 6. armee]] Dnepri äärest minema ning vallutasid [[Krivoi Rog]]i, [[Nikopoli–Krivoi Rogi pealetungioperatsioon]]is.
===Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon ===
[[Pilt:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|left|[[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]], 14. jaanuar – 1. märts 1944]]
[[File:April1944.jpg|pisi|300px|Sõjategevus Idarindel, Leningradi ja Ukraina suunal 1944. aasta aprillis]]
 
[[Ukraina]]s jätkusid Punaarmee ründeoperatsioonid peaaegu katkematult. 4. märtsil ründas 1. Ukraina rinne [[Georgi Žukov|Žukovi]] juhtimisel [[Tšernivitsi]] ja [[Dubno]] rajoonist edelasse [[Rumeenia]] piiri poole, [[Proskurov-Tšernivitsi pealetungioperatsioon]]is (4. märtsist – 17. aprillini 1944). Kaks Žukovi tankiarmeed (3. kaardiväe ja 4.) murdsid läbi väegrupi Süd [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] kaitsest ja lähenesid 7. märtsil [[Hmelnõtskõi|Proskurovile]], kus väegrupi tankireservid (III ja XLVIII soomuskorpus) panid venelaste edasitungi seisma. Peagi liitus rünnakutega Nõukogude 1. tankiarmee ning 21. märtsil murdsid Punaarmee 1. ja 4. tankiarmee sakslaste tagalasse. 27. märtsil jõudsid mõlemad armeed [[Dnestr]]ini ning ületasid selle piirates [[Kamenets-Podolski]] juures sisse [[1. tankiarmee (Saksamaa)|Saksa 1. tankiarmee]]. 17. aprilliks jõudis Nõukogude 1. tankiarmee [[Karpaadid|Karpaatideni]] lõigates [[väegrupp Nordukraine|väegrupi Nordukraine]] (kuni 4. aprillini väegrupp Süd) ära lõunas Rumeenia piiril tegutsevast [[väegrupp Südukraine|väegrupist Südukraine]]. Kuid vaatamata kõigele suutis ümberpiiratud Saksa 1. tankiarmee ägedate lahingute ja keerukate manöövritega murda välja piiramisrõngast ning taganeda Lõuna-Poolasse.
 
===Umani pealetungioperatsioon ===
[[File:Uman–Botoşani Offensive (Уманско-Ботошанская операция).svg|pisi|left|Umani-[[Botoșan]]i pealetungioperatsioon, 5. märts – 17. aprill 1944 ]]
Üks päev pärast 1. Ukraina rinde suurpealetungi[[Umani-Botoșani pealetungioperatsioon]]i algust läks 5. märtsil liikvele 2. Ukraina rinne rünnates kolme tankiarmeega (2. 5. kaardiväe ja 6.) [[Uman]]i suunas. Punaarmee vallutas [[Uman]]i 10. ja [[Vinnitsa]] 17. märtsil ning 5. kaardiväe tankiarmee jõudis [[Dnestr]]ini ja kiilus ennast Saksa 1. tankiarmee ning 8. armee vahele.
 
6. märtsil ründas 3. Ukraina rinne tema vastas seisvat [[väegrupp A|väegruppi A]] ning piiras 18. märtsiks ümber väegrupi [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]]. 6. armeel õnnestus välja murda ja taganeda [[Moldaavia]]sse. [[Odessa]] vabastati 14. aprillil. 8. aprillil ründas [[4. Ukraina rinne]] Saksa kaitseliine [[Krimmi poolsaar]]el ning murdis neist paari päevaga läbi. 16. aprilliks olid sakslased taganenud [[Sevastoopol]]isse ning linn evakueeriti 10. maiks.
52 727

muudatust