Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
[[Väegrupp A]] vallutas [[Rostov Doni ääres|Rostovi Doni ääres]] [[23. juuli]]l 1942 ning [[9. august]]il vallutati [[Krasnodar]], [[Kuban]]imaa keskus ja [[6. september|6. septembril]] vallutati [[Novorossisk]]. Väegrupi pealetung takerdus Kaukasuse lävel teel [[Groznõi]] peale.
===Sevastoopoli ründamine===
[[File:Karte der Krim.png|pisi|]]
1941. aastal olid Saksa 11. armee üksused koos [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia vägedega]] vallutanud [[Krimmi poolsaar]], kuid poolsaare tipus asunud [[Musta mere laevastik]]u baas jätkas vastupanu ümberpiiratud olukorras. 1942. aasta suverünnakul [[Sevastoopol]]i vastu ületasid Saksa diviisid [[Severnaja laht|Severnaja lahe]] põhja poolt ja murdsid sisse sisemisse kindlustusvööndisse linnast ida pool, hoolimata vastase visast vastupanust. Nõukogude vasturünnakud jäid tagajärjetuks. Rünnakul idast vallutati Rumeenia üksuste kaastegevusel tormijooksuga valitsevad [[Sapuni kõrgendik]]ud peaaegu kogu ulatuses. Tugevad võitluslennukite üksused purustasid Punaarmee kindlustused, esijoones Sapuni kõrgendikel ja tekitasid nõukogude väekoondistele raskeid kaotusi. [[Kertš]]i juures purustati tõhusa kahuritulega vaenlase 18 laevast koosneva koondise rünnak üle merekitsuse. [[30. juuni]]l laiendati mitmes kohas sisemises kindlustusvööndis sissemurret läbimurdeks. Õhuväe tugeval toetusel tungisid Saksa väed kuni kaitsepositsioonideni linna idaserval ja vallutasid [[Krimmi sõda|Krimmi sõjast]] tuntud fort Malakovi. Idast ründavad diviisid tungisid pärast läbimurret Sapuni positsioonist laial rindel sügavale kindluse võitlusväljale. Seejuures saavutati visades võitlustes ülekäik laialdasest tankitõrjekraavist ja vallutati hulk tugevate võitlusseadmetega varustatud kõrgendikke. Rumeenia väed vallutasid kiirel edasitungil [[Balaklava]] linna ja sadama.
 
===Velikije Luki pealetungioperatsioon===
 
24. novembril 1942 ründas [[Kalinini rinne|Kalinini rinde]] [[3. löögiarmee]] väegrupi Mitte kaitseliine [[Velikije Luki]] rajoonis ning järgmisel päeval ründasid Kalinini ja Läänerinde kuus armeed (20., 22., 29., 31., 39., ja 41. armee) väegruppi Mitte 9. armeed [[Ržev]]i [[eend]]il. 28. novembril alustasid [[Looderinne|Looderinde]] väed rünnakuid väegrupi Nord 16. armee vastu Demianski eendil.
 
{{Vaata|Velikije Luki operatsioon}}
===Pealetungioperatsioon Väike Saturn===
[[File:OperationLittleSaturn.PNG|pisi|left|Pealetungioperatsioon Väike Saturn]]
Detsembri1942. aasta detsembri keskel ründasid Edelarinde väed üle [[Don]]i jõed [[8. armee (Itaalia)|Itaalia 8. armeed]] pealetungioperatsioonis Väike Saturn ja lõid selle puruks. Jaanuari alguses surusid Edela ja Stalingradi rinde väed rünnakutega sakslased Doni jõe käärust [[Millerovo]] ja [[Rostov]]i suunas. 13. jaanuaril ründasid Edela- ja Voroneži rinde väed veel Doni jõe joonele jäänud Itaalia ja Ungari vägesid, piirasid need ümber ning hävitasid, tekitades sellega suure augu sakslaste rindesse. Enne veel kui rinne jõuti taastada, ründasid [[Brjanski rinne|Brjanski]] ja [[Voroneži rinne|Voroneži rinde]] väed Saksa [[2. armee (Saksamaa)|2. armeed]] ning peaaegu piirasid selle [[Voronež]]ist läänes sisse. Segamini löödud Saksa üksused taganesid kiiruga Kurski ja Belgorodi poole.
 
Samaaegselt lõid Edela- ja [[Lõunarinne (Teine maailmasõda)|Lõunarinde]] (endine Stalingradi rinne) väed sakslased Stalingradi lähistelt minema [[Donets]]i jõele. Lõunarinde väed vallutasid Rostovi 14. veebruaril ja jõudsid [[Mius]]i jõeni 18. veebruaril. Edust tiivustuna nõudis Stavka pealetungioperatsioonide jätkamist ja [[Ukraina]] vabastamist. Edelarinde väed ületasid Donetsi ja vallutasid [[Lugansk|Vorošilovgradi]] [[14. veebruar]]il ja [[18. veebruar]]il lähenesid [[Dnepr]]ile. Voroneži rinde väed vallutasid [[Kursk]]i ja [[Belgorod]]i 8. ja [[9. veebruar]]il ning [[Harkiv]]i [[16. veebruar]]il.
===Pealetungioperatsioon Täht ===
{{vaata|Operatsioon Täht}}
Operatsiooni Täht tulemusena idarindel veebruaris [[1943]] vallutas [[Voroneži rinne]] [[Harkiv]]i ja [[Kursk]]i ning [[Vorošilovgrad]]i ja [[Izjum]]i. Kasutades [[Kaukaasia]]st tagasi tõmmatud ja läänest üle toodud värskeid vägesid, ründasid Saksa üksused [[Dnepr]]ile liikuvaid Edelarinde vägesid. Mõne päevaga kukkus Nõukogude vägede kaitse kokku ja Punaarmee taganes Donetsi jõele.
 
KasutadesMärtsi [[Kaukaasia]]stalguses tagasiründasid tõmmatudMansteini javäed läänestVoroneži ülerinnet toodudning värskeidvallutasid vägesid,[[16. ründasidmärts]]iks SaksaHarkivi üksusedja [[Dnepr18. märts]]ileiks liikuvaidBelgorodi. Edelarinde vägesid[[19. Mõneveebruar]] päevaga kukkus[[15. Nõukogudemärts]] vägede[[1943]] kaitse[[Kolmas kokkuHarkovi jalahing|Harkivi Punaarmeelahingu]]te taganestulemusena Donetsisaid jõele. Märtsi alguses ründasid MansteiniSaksa väed Voronežitagasi rinnet ning vallutasid [[16. märts]]ikskontrolli Harkivi ja [[18. märtsBelgorod]]iksi Belgorodilinna üle. Rindele toodud Punaarmee reservide ja sulama hakanud lumi katkestasid edasised sakslaste vasturünnakud.
{{vaata|Kolmas Harkovi lahing}}
Alates 12. veebruarist alustasid Brjanski ja Läänerinde väed rünnakuid [[Orjol]]i rajooni kaitsvate väegrupi Mitte üksuste vastu, nendega liitusid alates 25. veebruarist [[Keskrinne|Keskrinde]] väed. Keskrinde väed kohtasid ainult kerget vastupanu ning Punaarmee [[2. tankiarmee Nõukogude Liit|2. tankiarmee]] ja 65. armee liikusid kiiresti läände [[Novgorod-Severski]] poole. Punaarmee reservid suunati Mansteini vasturünnakut tõrjuma ja läbi murdnud Keskrinde väed löödi tagasi.
Belgorodist põhja pool võitis Saksa õhujõududest toetatud rünnak pärast kahe Nõukogude tankigrupi purustamist [[12. juuli]]l uut pinda. Nõukogude jalaväe ja teistest rindelõikudest ning tagalast kokkutoodud tankikoondiste vasturünnak Saksa rünnakrühmade tippude ja tiibade vastu ja ägedad kergendusrünnakud varisesid kokku ruumis ida ja põhja pool Orjoli. Saksa maaväe üksused, Relva-SS ja õhujõud hävitasid [[12. juuli]]l taas üle 400 tanki.
[[File:Map of dnieper battle grand.jpg|pisi|Sõjatander Idarindel 17. juuli – 1. detsember]]
[[File:Battle_of_Kursk,_southern_sectorV2.png|thumb|left|[[Pealetungioperatsioon Rumjantsev]]]]
 
[[File:Operation Kutusov (map).jpg|thumb|left|[[Pealetungioperatsioon Kutuzov]]]]
[[13. juuli]]l varisesid Nõukogude vasturünnakud Belgorodi ruumis raskete kaotustega kokku. Ainult ühes lõigus purustati täielikult 2 Punaarmee rügementi ja võeti arvukalt vange. Ruumis [[Orjol]]ist ida ja põhja pool ründas Punaarmee 13. juulil jälle tugevdatud jõududega. Võitlused, milles Punaarmee, hoolimata raskest vereohvrist, ei suutnud edu saavutada, kestsid [[14. juuli]]l, mil Saksa reservid asusid vasturünnakule, veel suurema ägedusega. 14. juulil purustati Belgorodi ruumis Saksa üksuste koondatud rünnakul veel üks Nõukogude jõududegrupp ja tõrjuti uued, siiski nõrgemate jõududega kui eelpäevil teostatud vasturünnakud. Orjolist ida ja põhja pool jätkas Punaarmee oma tankidest ja lahingulennukeist toetatud rünnakuid. Nõukogude katsed Saksa positsioonidest läbi murda nurjusid.
{{vaata|Pealetungioperatsioon Kutuzov}} ''12. juuli – 18. august 1943 ja [[Pealetungioperatsioon Rumjantsev]] ehk [[Belgorod-Harkivi pealetungioperatsioon]], 3. august 1943 – 23. august 1943''
Punaarmee järgmine pealetungilaine algas [[17. juuli]]l ning väed tungisid [[5. august]]il uuesti Belgorodi ning [[23. august]]il võtsid nad [[Harkiv]]i. Punaarmee suurrünnakust võtsid [[Voroneži rinne]] ja [[Stepirinne]], lõuna pool Harkivit toetas neid [[Edelarinne]]. Belgorod-Harkivi lahingutest võtsid Punaarmee kolme rinde koosseisus osa 18 tankidiviisi ja 72 jalaväediviisi. Saksa [[4. Soomusarmee|4. tankiarmee]] võitles Voroneži rinde vägede vastu, operatiivgrupp "Kempf" Stepirinde vastu. [[Donbass]]i ruumis tungisid peale Punaarmee Edela- ja Lõuna­rinde väed, mis pärast Belgorodi ja Bogoduhhovi vallutamist suundusid Harkivi peale. Voronezi rinne liikus lääne poole Har­kivit, Stepirinde väed aga ida pool; Edelarinde väed tegutsesid kagus ja lõunas.
 
[[Erich von Manstein|Manstein]] taandus oma üksustega 30. septembril Dnepri äärde. 6. novembril jätsid sakslased maha [[Kiiev]]i. 9. oktoobril taandusid [[väegrupp A]] üksused [[Tamani poolsaar]]elt ning 31. oktoobriks oli [[17. armee (Saksamaa)|17. armee]] suletud piiramisrõngasse [[Krimmi poolsaar]]el.
[[File:Karte - Donezbecken-Operation 1943.png|pisi|Donbassi pealetungioperatsioon]]
===Pealetungioperatsioon Smolenski suunal ===
1944. aasta veebruari esimestel päevadel algas [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]. Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede [[Kingissepa-Gdovi pealetung]]ioperatsiooni märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 26. juulil. Väegrupid Mitte ja Süd ei suutnud Punaarmee edasitungi peatada, ning Idarinde kesklõigus tekkinud katastroofiline olukord sundis Saksa väejuhatust jõude ümber paigutama. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}
===Pealetungioperatsioon Täht ===
[[File:April1944.jpg|pisi|300px|Sõjategevus Idarindel, Leningradi ja Ukraina suunal 1944. aasta aprillis]]
{{vaata|Operatsioon Täht}}
 
Operatsiooni Täht tulemusena idarindel veebruaris [[1943]] vallutas [[Voroneži rinne]] [[Harkiv]]i ja [[Kursk]]i ning [[Vorošilovgrad]]i ja [[Izjum]]i.
[[19. veebruar]] – [[15. märts]] [[1943]] [[Kolmas Harkovi lahing|Harkivi lahingu]]te tulemusena said Saksa väed tagasi kontrolli Harkivi ja [[Belgorod]]i linna üle.
 
[[Ukraina]]s jätkusid Punaarmee ründeoperatsioonid peaaegu katkematult. 4. märtsil ründas 1. Ukraina rinne [[Georgi Žukov|Žukovi]] juhtimisel [[Tšernivitsi]] ja [[Dubno]] rajoonist edelasse [[Rumeenia]] piiri poole. Kaks Žukovi tankiarmeed (3. kaardiväe ja 4.) murdsid läbi väegrupi Süd [[4. tankiarmee (Saksamaa)|4. tankiarmee]] kaitsest ja lähenesid 7. märtsil [[Hmelnõtskõi|Proskurovile]], kus väegrupi tankireservid (III ja XLVIII soomuskorpus) panid venelaste edasitungi seisma. Peagi liitus rünnakutega Nõukogude 1. tankiarmee ning 21. märtsil murdsid Punaarmee 1. ja 4. tankiarmee sakslaste tagalasse. 27. märtsil jõudsid mõlemad armeed [[Dnestr]]ini ning ületasid selle piirates [[Kamenets-Podolski]] juures sisse [[1. tankiarmee (Saksamaa)|Saksa 1. tankiarmee]]. 17. aprilliks jõudis Nõukogude 1. tankiarmee [[Karpaadid|Karpaatideni]] lõigates [[väegrupp Nordukraine|väegrupi Nordukraine]] (kuni 4. aprillini väegrupp Süd) ära lõunas Rumeenia piiril tegutsevast [[väegrupp Südukraine|väegrupist Südukraine]]. Kuid vaatamata kõigele suutis ümberpiiratud Saksa 1. tankiarmee ägedate lahingute ja keerukate manöövritega murda välja piiramisrõngast ning taganeda Lõuna-Poolasse.
 
===Umani pealetungioperatsioon ===
[[File:Uman–Botoşani Offensive (Уманско-Ботошанская операция).svg|pisi|left|Umani-[[Botoșan]]i pealetungioperatsioon, 5. märts – 17. aprill 1944 ]]
Üks päev pärast 1. Ukraina rinde suurpealetungi algust läks 5. märtsil liikvele 2. Ukraina rinne rünnates kolme tankiarmeega (2. 5. kaardiväe ja 6.) [[Uman]]i suunas. Punaarmee vallutas [[Uman]]i 10. ja [[Vinnitsa]] 17. märtsil ning 5. kaardiväe tankiarmee jõudis [[Dnestr]]ini ja kiilus ennast Saksa 1. tankiarmee ning 8. armee vahele.
 
6. märtsil ründas 3. Ukraina rinne tema vastas seisvat [[väegrupp A|väegruppi A]] ning piiras 18. märtsiks ümber väegrupi [[6. armee (Saksamaa)|6. armee]]. 6. armeel õnnestus välja murda ja taganeda [[Moldaavia]]sse. [[Odessa]] vabastati 14. aprillil. 8. aprillil ründas [[4. Ukraina rinne]] Saksa kaitseliine [[Krimmi poolsaar]]el ning murdis neist paari päevaga läbi. 16. aprilliks olid sakslased taganenud [[Sevastoopol]]isse ning linn evakueeriti 10. maiks.
===Sinimägede lahingud ===
[[File:Eastern Front 1943-08 to 1944-12.png|pisi|Idarinne 1943. aasta augustist 1944. aasta detsembrini]]
Pärast [[Leningradi-Novgorodi operatsioon]]i ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset [[Panther-liinilliin]]il. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
 
Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] kaitsesse. [[väegrupp Mitte|Väegrupi Mitte]] vastu sooritasid [[1. Balti rinne|1. Balti]], [[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Lääne]] ja [[Valgevene rinne|Valgevene rinde]] väed 29. detsembri ja 29. märtsi vahel vähemalt seitse suurrünnakut. 1. Balti rinne suutis liikuda küll [[Vitebsk]]i eeslinnadeni ning Valgevene rinde väed vallutasid [[Kalinkovitš]]i, kuid üldises plaanis lõppesid kõik rünnakud läbikukkumistega.
[[1. Valgevene rinne|1. Valgevene rinde]] väed jõudsid [[Lublini–Bresti pealetungioperatsioon]]i tulemusel [[18. juuli]]l – [[2. august]]il [[Vistula]] jõeni Ida-Poolas. 22. juulil vallutati [[Brodõ]], [[25. juuli]]l hõivati [[Lublin]], [[27. juuli]]l [[Lviv]] ja [[28. juuli]]l vabastati [[Brest (Valgevene)|Brest]]. 3. Valgevene rinde väed jõudsid [[Kaunase pealetungioperatsioon]]i 28. juulist – [[28. august]]ini Kaunaseni, [[Mariampolė]] vallutati [[31. juuli]]l ja [[Kaunas]] [[1. august]]il. 2. Valgevene rinde väed vallutasid [[Osowieci pealetungioperatsioon]]i käigus 6.–14. augustil Osowieci kindlustatud piirkonna, mis kaitses Saksa [[Ida-Preisimaa]]d.
===Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon ===
[[File:BagrationMap2.jpg|pisi|Pealetungioperatsioon Bagrationi ja [[Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon]]i kulg [[13. juuli]]st – [[29. august]]ini 1944]]
[[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rinde]] vägede poolt [[13. juuli]]st – [[29. august]]ini toimunud [[Lvovi–Sandomierzi pealetungioperatsioon]] [[väegrupp Nordukraine]] vastu oli algselt kavandatud suurejoonelise pettemanöövrina Saksa reservide kõrvalejuhtimiseks ja [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] nõrgestamiseks, Valgevene-Leedu-Poola suunal toimunud [[pealetungioperatsioon Bagration|operatsioonis Bagration]]. (Vt. [[Lvovi pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Ivano-Frankivsk|Stanislavo]] [[Stanislavi pealetungioperatsioon|pealetungioperatsioon]] (13. juulist – 27. juulini 1944), [[Sandomierzi pealetungioperatsioon]] (28. juulist – 29. augustini 1944).
 
 
===Sõjategevus Rumeenia ja Ungari suunal===
[[File:CampañaRumana1944.svg|pisi|left]]
Rumeenia suunal alustas Punaarmee pealetungi 20. augustil ning [[22. august]]il vallutati [[Iași]] ning 24. augustil [[Chișinău]]. [[23. august]]il asus [[Rumeenia kuningriik]] Saksamaa-vastase koalitsiooni poolele ning 8. septembril tegi sedasama [[Bulgaaria kuningriik]].
{{vaata|Iași-Chișinău pealetungioperatsioon}} ''20.–29. august 1944''
[[File:RedArmy19Aug31Dec44.jpg|pisi|Punaarmee pealetungisuunad 1944. aasta 19. augustist 31. detsembrini]]
{{vaata|Rumeenia Teises maailmasõjas}}, ''[[Bulgaaria Teises maailmasõjas]], [[Ungari Teises maailmasõjas]]''
[[Väegrupp Südukraine|Väegrupi Südukraine]] üksused taandusid [[Põhja-Transilvaania]]sse, kus hoidsid rinnet [[Ungari kuningriik|Ungari]] [[Ungari Teises maailmasõjas|väeüksused]]. Punaarmee väed sisenesid lahinguid pidades Ida-Ungari territooriumile 1944. aasta oktoobris ning vallutasid 20. oktoobril [[Debrecen]]i linna. Algas Budapesti piiramine, mis kestis 20. detsembrist 1944. kuni 13. veebruarini 1945.
===Sõjategevus Jugoslaavias===
 
27. septembril 1944 sisenesid Punaarmee väed Jugoslaaviasse, vallutades [[Väegrupp F|väegrupi F]] vägedelt 19. oktoobril [[Belgrad]]i. Novembris taandus sakslaste [[väegrupp E]] Kreekast ja Albaaniast.
{{vaata|Jugoslaavia Teises maailmasõjas}}, ''[[Kreeka Teises maailmasõjas]], [[Albaania Teises maailmasõjas]]''
52 025

muudatust