Erinevus lehekülje "Veneetsia vabariik" redaktsioonide vahel

 
1274–1294 reisis Veneetsia kaupmees [[Marco Polo]] [[Hiina keiser|Hiina keisri]] [[Kublai Khan]]i juurde, kelle õukonnas viibis ta 17 aastat.
[[File:Venetian Galley (14th century).png|pisi|left|[[14. sajand]]i Veneetsia galeer]]
 
[[1343]]. aastal vallutati paavst [[Clemens VI]] poolt väljakuulutatud [[Smyrna ristisõda|Smyrna ristisõdades]] (1343–1351) koos [[Hospitaliidid|Hospitaliitidega]], [[Genova vabariik|Genova]], [[Küprose kuningriik|Küprose]], [[Dauphiné]] liitlastega osmanitelt [[Smyrna]], [[Väike-Aasia]] läänerannikul.
 
[[1489]]. aastal loobus Küprose kuninga Jacques III de Lusignani lesk, [[Veneetsia]]st pärit kuninganna Caterina Cornaro, troonist Veneetsia vabariigi kasuks, kes saare annekteeris. Enamiku oma ajaloost Lusignani kuningate võimu all oli Küpros olnud edukas [[keskaeg]]ne kuningriik, läänekristluse majanduskeskus Lähis-Idas. Kuningriigi langus algas, kui see segati Itaalia kaubandusvabariikide [[Genova vabariik|Genova]] ja Veneetsia vahelisse võitlusse. Sõda Genovaga aastatel 1373–1374, lõppes peamise sadama [[Famagusta]] okupeerimisega. Lõpuks sai Küpros Veneetsia abiga Famagusta tagasi. Veneetsia võim Küprosel kestis veidi üle 80 aasta – kuni 1571. aastani, kui [[Osmanite riik]] [[sultan]] [[Selim II]] juhtimisel kogu saare vallutas.
[[File:One of the Venetian Galleasses at Lepanto - Pg 74.jpg|pisi|Veneetsia galeer Lepanto merelahingus]]
[[File:Battle of Lepanto.jpg|pisi|left|[[Lepanto merelahing]]]]
1571. aastal vallutasid [[Selim II]] Osmanite väed Veneetsia [[Stato da Mar]]e osa [[Veneetsia Küpros|Küpros]]e, mille Veneetsia garnison Küprosel [[Famagusta]]s alistus 15. augustil. Juulis-augustis 1571 kogunesid Sitsiilias [[Messina]] esisel kristlaste [[Püha Liiga]] merevägi - koondades [[Hispaania ajalugu#Püha Liiga sõda Osmanitega|Hispaania]], Veneetsia, [[Kirikuriik|Kirikurii]]gi, [[Genova vabariik|Genova]], [[Savoia hertsogkond|Savoia]] ja [[Malta]] sõjalaevastikke. Kreeka [[Pátra]]se [[Pátra laht|lahest]] itta sõudes [[Lepanto merelahing|põrkus nende laevastik endast märksa suurema Osmanite laevastikuga]] Lepanto (praeguse [[Nafpaktos]]e) juures. Püha Liiga laevastik koosnes koosnes kokku 206 [[galeer]]ist ja kuuest galeassist (kahurigaleerist), Osmanite laevastikku kuulus 230 galeeri ja 56 väiksemat galiotti. Neljatunnise merelahinguga 7. oktoobril 1571 löödi osmanite laevastikku. Püha Liiga kaotas lahinguga 50 galeeri, Osmanite laevastik kaotas aga kokku 210 laeva, neist 130 langes vastaste kätte. Osmanite laevastik, ehitati küll mõne aastaga jälle üles, aga nüüd polnud enam piisavalt mehi, et laevu mehitada, ning laevastik keskendus pigem Istanbuli kaitsmisele.
 
===Vabariigi õitseng===
58 997

muudatust