[[FilePilt:Orna122-Kannelierung.png|thumbpisi|Erinevad kanneleeringu tüübid. Allikas: [https://archive.org/details/nameoforhandbook00meyerich F. S. Meyer, Handbook of Ornament]]]
'''Kannelüürid''' ehk '''kanneleering''' ([[Prantsuseprantsuse keel|prantsuse keeles]]es ''cannelure'' 'vagu, soon', [[Ladinaladina keel|ladina keeles]]es ''canna'' 'pilliroog', [[Vanakreekavanakreeka keel|vanakreeka keeles]]es κάννα, ''kánna'' 'toru') on vertikaalselt kulgevad [[rihv]]ad ehk nõgusad ehisvaokesed [[Sammas|samba]], [[Piilar|piilaripiilar]]i või [[Pilaster|pilastri]] tüvesel. Pärit antiikarhitektuurist, esineb kanneleeringut ka [[Romaani stiil|romaanikas]], [[Gooti stiil|gootikas]] ja [[Renessanss|renessansis]] ning neist lähtunud stiilides.<ref name=":2">Eesti arhitektuur. Oskussõnastik. Kirjastus Valgus. Tallinn 1993.</ref> Kanneleerimine (rihvamine) muudab samba tüvese näiliselt saledamaks.
[[Dooria stiil|Dooria]] samba tüvesel on 16-20 lamedamat kannelüüri, mida eraldavad üksteisest teravad servjooned. [[Joonia stiil|Joonia]] ja [[Korintose stiil|korintose]] samba tüvesel on 24 kitsamat ja sügavamat rihva, mida eraldavad triibutaolised pinnaribad.<ref name=":0">Kunstileksikon. Kirjastus Kunst. Tallinn 2000.</ref> [[Vana-Rooma arhitektuur]]is on mõnikord kannelüüride alumisse lõiku paigutatud kitsas [[Turp|ümarturp]], nagu näiteks Vesta templi sammastel [[Rooma foorum]]il. Alates [[Rooma Keisririik|Rooma keisririigi]] ajast on kasutatud ka sammaste spiraalset kanneleeringut, Kreekas ja [[Väike-Aasia]]s 5.–6. sajandil.<ref>http://www.ascsa.edu.gr/pdf/uploads/hesperia/147247.pdf</ref>.
