Populatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Populatsioon''' ehk '''asurkond''' on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali. Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate isendite vahel ([[inbriiding]]), kui sellest eemal geograafiliselt isoleeritud alas elavate isendite vahel (crossbreeding). <ref name="Luts" />

[[Sotsioloogia|Sotsioloogias]]s tähendab populatsioon mingi tunnuse alusel liigitatud inimeste gruppi, kes elavad kindlas kohas.<ref name="YqRO9" /> [[Demograafia]] ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib [[inimpopulatsioon]]ide suurust, koosseisu ja liikumist (migratsiooni).<ref name="0gVJU" />

Terminit "populatsioon" lihtsustatakse tihti mitteametlikus kontekstis. Sel juhul tähendab see lihtsalt ühte liiki kuuluvaid organisme. Kuid tegelikult on tegemist spetsiifilisema organismide grupiga. [[Populatsioonigeneetika|Populatsioonigeneetikas]]s ei viidata populatsioonile kui tervele liigile. Populatsioon on grupp organisme samast liigist, kes elavad piisavalt piiratud geograafilisel alal nii, et potentsiaalselt saavad kõik populatsiooni liikmed vabalt ristuda iga vastassoost liikmega sellest populatsioonist.

[[Demökoloogia|Populatsiooniökoloogilisest]] aspektist on väga täpset definitsiooni keeruline formuleerida, sest liigiti on geograafiline paiknemine väga erinev. Populatsiooni liikmete paiknemine pole kunagi [[Homogeenne süsteem|homogeenne]]: alati esineb suuremal või vähemal määral liitumist ning väiksemate gruppide tekkimist. Sel viisil [[Alampopulatsioon|alampopulatsioonidealampopulatsioon]]ide tekkimine on enamasti põhjustatud [[Keskkonnategurid|keskkonnateguritest]]: paremini sobivamad elupaigad vahelduvad ebasobivamatega. Näiteks saartel elav maismaa loomastik on sel viisil fragmenteerunud saarestikel ning veel tavalisem on see nähtus näiteks aasadel, kus esineb niiskemaid ja kuivemaid laike, ning metsades, kus on päikeselisemad ja varjulisemad osad. Alampopulatsioon võib tekkida ka sotsiaalse käitumise erinevustest. Selline nähtus esineb näiteks huntide seas, kui isendid moodustavad karju. Isegi inimpopulatsioon on grupeerunud alampopulatsioonideks: külad või linnad on üldiselt moodustatud soodsatele aladele, mis on eemal mägedest või kõrbest, kus on ekstreemsemad elutingimused. Sellised geograafilised piirid mängivad olulist rolli, sest enamik liikidest, kaasaarvatud inimesed, valivad suurema tõenäosusega endale kaaslase oma elupaiga lähedalt.<ref name="Luts" />

Tänapäeva ökoloogias on ühtedeks põhiküsimusteks erinevad populatsioone puudutavad probleemid, näiteks optimaalne liikide arv piirkonnas, millised tegurid mõjutavad selle arvu langust ja kuidas erinevad liigid omavahel suhtlevad. Selliseid küsimusi kokku võttes on loodud termin populatsiooniökoloogia. Populatsiooniökoloogia on osa suuremast teadusharust, [[Populatsioonibioloogia|populatsioonibioloogiastpopulatsioonibioloogia]]st, mis hõlmab nii evolutsioonilisi kui ka ökoloogilisi tegureid, mis mõjutavad populatsiooni.

[[Pilt:PSM V74 D416 Thomas Robert Malthus.png|thumbpisi|Thomas Robert Malthus. Esimene teadlane, kes uuris populatsioone.]]

Esimene inimene, kes uuris lähemalt populatsioone ja selles toimuvaid protsesse, oli [[Thomas Robert Malthus]]. Oma teoses „Essay"Essay on the Principle of Population“Population" (1798) kirjutas T. Malthus, et kui sündide ja surmade arv on konstantne, eeldades et sünde on rohkem kui surmasid, siis populatsioon kasvab geomeetriliselt seniajani, kuni väline tegur hakkab seda piirama. Tänapäevani kasutatakse Malthuse parameetrit indeksina, et kirjeldada populatsiooni. T. Malthuse ideed mõjutasid paljusid esimese generatsiooni biolooge, kes hakkasid mõtlema populatsioonides toimuvate protsesside peale. Ühes selliseks oli [[Charles Darwin]], kes mõistis, et geomeetriline populatsiooni kasv toob kaasa tohutu suremuse ning sellest tulenevalt annab suure eelise igale päritavale tunnusele, mis aitab isendil ellujäämise eest võidelda.<ref name="r9WRw" />

Suurem osa tänapäeva populatsioonigeneetika uuringutest on seotud [[DNA]] ja [[Valgud|proteiinide]] analüüsidega. Kuid populatsioonigeneetika teoreetiline ja [[Empiirilisus|empiiriline]] areng algas juba 1890. aastate alguses. Charles Darwin ja [[Gregor Mendel|Gregor Mendel]] olid teadlased, kes avastasid populatsioonigeneetika alusteadmised, kuigi kumbki neist seda sel ajal ei taibanud. Darwin tähtsustas evolutsioonilistes protsessides [[Pärilikkus|pärilikkustpärilikkus]]t ja variatsioone ning Mendel avastas [[Mendeli seadused|pärilikkuse mehhanismi]]. Kahjuks polnud Darwin kursis Mendeli tööga ning seetõttu oli tema arusaam pärilikkusest väga erinev sellest mehhanismist, mida tänapäeval teatakse ja tunnustatakse.

1918. aastal avaldas [[Ronald Fisher|Ronald Aylmer Fisher]] artikli, milles kirjutas, et biomeetrikute mõõdetud pidev varieeruvus võib olla põhjustatud mitme geeni koosmõjust. 1930. aastal avaldas ta oma töödest kogumiku „The"The Genetical Theory of Natural Selection“Selection". Järgnenud 70 aasta jooksul tekitas see teos tormilist huvi ja ajas paljud geneetikud marru.

Aastatel 1924–1932 avaldas Briti geneetik [[John Burdon Sanderson Haldane]] mitmeid teaduslikke artikleid üldnimetuse all „A"A Mathematical Theory of Natural and Artificial Selection“Selection". Nendes artiklites ta töötas välja teooria, mis seletas, kuidas looduslik valik on seotud [[Geenitriiv|geenitriivigeenitriiv]]i, inbriidingu, [[Mutatsioon|mutatsioonidemutatsioon]]ide, [[epistaas]]i ja muude protsessidega.

[[Sewall Green Wright]] oli USA geneetik, kelle varasemad tööd olid seotud [[merisiga]]de karvavärvi uurimisega. 1931. aastal avaldas ta pika teadusliku artikli „Evolution"Evolution in Mendelian Populations“Populations", kus ta seletas lahti oma arvamuse evolutsioonilise geneetika kohta. Wrighti vaatenurk erines oluliselt Fisheri ja Haldane'i omast. Kaks Wrighti olulisimat panust geneetikasse on inbriidingu koefitsiendi ja [[Populatsiooni efektiivne suurus|efektiivse populatsiooni suuruse idee]]. Peaaegu kogu tänapäeva populatsioonigeneetika põhineb nendel mõistetel.<ref name="sv9u5" />

[[Hardy-Weinbergi seadus]] on väga oluline alusteadmine populatsioonigeneetikas, mistõttu nimetatakse seda ka populatsioonigeneetika põhiseaduseks. See seaduspära on nimetatud kahe teadlase järgi: [[G. H. Hardy|Godfrey Hardy]] (1908) ja [[Wilhelm Weinberg|Wilhelm Weinberg]] (1908). <ref name="IuNeo" />

[[Pilt:Hardy-Weinberg.svg|thumbpisi|Hardy-Weinbergi seadus graafiliselt]]

Populatsioon, kus kehtib see Hardy-Weinbergi võrrand, on geneetilise tasakaalu seisundis ja püsib selles, kuni mingi geneetilise dünaamika tegur (evolutsioonitegur) ei põhjusta muutusi. <ref name="qd1GS" />