Purjetamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viitetõrge |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
4. rida:
'''Purjetamine''' (ka ''seilamine'') on [[Liikumine|liikumisviis]] tuule jõul, mis on ka [[Harrastuste loend|harrastus]] ja [[Spordialade loend|spordiala]], milleks kasutatakse [[Alus (merendus)|vee-]] ja [[Sõiduk|maismaasõidukeid]], mille '''peamine [[Mootor|jõuallikas]]''' on [[tuul]]. [[Tuuleenergia|Tuule jõudu]] rakendatakse [[Puri|purjelt]] [[purjelaev]]ale [[taglas]]e abiga.
Purjetamine on [[veeliiklus]]e üks osa ja osalejad järgivad [[COLREG|rahvusvahelisi kokkuleppeid, et vältida kokkupõrkeid]].
Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on [[Purjelaud|purjelauad]] ja [[Svertpaat|svertapaadid]], keskmist mõõtu on [[Kiiljaht|kiiljahid]] ning suuremaid purjekaid ehitatakse [[laev]]adena kõikide [[laevaehitus]]e tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teisena saab esile tuua [[puri|purjede]] tootmist, mida valmistatakse nii looduslikest- kui-ka kunstkiududest, alates [[puuvill]]asest riidest ja lõpetades [[Süsinikkiud|süsinikkiududega]]. Kolmas on kogu tagalseosasid tootev tööstus. Kuna alates suurematest svertpaatidest ja kompromissjahtidest kasutatakse [[sisepõlemismootor]]eid tuulevaikuses ja kitsastel [[laevatee]]del, nagu kanalid või sadamate veealad, liikumiseks, siis on tähtsal kohal ka [[Päramootor|pära-]] ja statsionaarmootorite tootjad. Mõningatel juhtudel kasutatakse ka [[elektrimootor]]eid. Ajalooliselt on purjetamist kasutatud [[Mereveondus|mere-]] ja siseveteveonduses, purjelaevade hiilgeajaks loetaks {{kas|ajavahemikku 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni}}, mil hakati enim kasutama [[aurumootor|auru]]- ja [[sisepõlemismootor]]eid. Pärast [[1973. aasta naftakriis|1970. aastate naftakriise]] on otsitud laevaehituses võimalusi, et kasutades tuult, vähendada kauba- ja reisilaevade kulusid [[fossiilkütus]]te põletamisel<ref name="
== Teooria ==
19. rida:
Purjeka purjede, taglase, kere(de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev ([[Laminaarne voolamine|laminaarne]]).
Õhuvoolamist uuriv teadus on [[aerodünaamika]].
Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka [[hüdrodünaamika]]ga.<ref name="
{{-}}
29. rida:
Arvatakse, et [[Austraalia]] asustati inimeste poolt 42 000 – 48 000
▲}}</ref> aastat tagasi veesõidukitega,
kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega.
Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel.
Vanim purjedega laeva kujutis on leitud [[Kuveit|Kuveidi]] kõrbest ([[As-Sabiyah]]) ja [[radiosüsiniku meetod]]il määratud 5500–5000 a eKr ja kirjeldatakse kui [[Ubaidi ajajärk|Ubaidi]] leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat [[A-mast (laevandus)|kahe ridvaga masti]] kujutis.<ref name="
{{-}}
55. rida ⟶ 49. rida:
== Merematkamine ==
Võrdle ka merematkamist süstaga.<ref name="
== Purjekate tüübid ==
93. rida ⟶ 87. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="
<ref name="
<ref name="
<ref name="
<ref name="Gillespie">{{Netiviide| |Pealkiri = Dating the first Australians |URL = http://www-personal.une.edu.au/~pbrown3/Gillespie02.pdf |Autor = Richard Gillespie |Väljaanne = RADIOCARBON, Vol 44, Nr 2, 2002, p 455–472 |Arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20030718074926/http://www-personal.une.edu.au/~pbrown3/Gillespie02.pdf}}</ref>
}}
| |||