Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

'''Närvikude''' ([[ladina keel|ladina keeles]]es ''textus nervosus'') on mitmekesine [[Närvisüsteem|närvisüsteeminärvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul loomorganismidest. Närvikoel on erinevaid funktsioone, mis sõltuvad närvikoe paiknemisest, organismi anatoomilis-füsioloogilistest teguritest, elukeskkonnast ning paljudest muudest teguritest. Närvikude koosneb [[neuron|närvirakkudest]] ja närvitoendirakkudest ehk [[Gliia|gliiarakkudestgliia]]rakkudest ning rakuvaheainest.<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> Närvikoe hulka loetakse ka [[neuron]]ite jätked ehk [[närvikiud]], mis moodustavad [[närv]]e.<ref name="04f5N" /> Närvikude kogub ärritusi sise- ja väliskeskkonnast, muudab neid [[närviimpulss]]ideks, juhib närvisüsteemi vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse.<ref name="text hist" />

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja organitega. Närvikoe peamisteks struktuuriühikuteks on kahesugust tüüpi rakud: [[neuron]]id ehk närvirakud ning neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliia]]rakud. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid nn [[refleksikaar]]e. Närvirakke ühendavad omavahel [[sünaps]]id ning info ülekandel on vajalik keemilise [[Neurotransmitter|neurotransmitterineurotransmitter]]i ehk virgatsaine olemasolu sünapsis.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" />

[[Piirdenärvisüsteem]]i ehk [[perifeerne närvisüsteem|perifeersesse närvisüsteemi]] kuulub kogu ülejäänud närvikude, mis jääb välja pea- ja seljaajust. Eristatakse kahesuguseid närve: toomanärve ehk aferentseid ja viimanärve ehk eferentseid.<ref name="hist text" />

Neuronite ehk neurotsüütide ehitus on rakuline ja kiuline. Neurotsüüdi raku keha nimetatakse närvirakuks kitsamas mõistes ja tema jätkeid [[närvikiud]]udeks. Täpsemalt on närvikiud närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinikiud]]udel on kateteks [[müeliinkest]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], müeliinitutel kiududel vaid neurilemm. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast [[rakukeha]]st ehk [[sooma]]st ehk [[perikarüon]]ist ning jätketest – [[akson]]ist ja [[dendriit|dendriitidest]]idest. [[Rakutuum]], mis asub perikarüoni keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. Perikarüon on [[tsütoplasma]] mass, mis ümbritseb tuuma ning mis koos tuumaga moodustab [[rakukeha]]. Rakud ise varieeruvad oma suuruselt, tavaliselt on närvirakkudel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramiidrakk|püramiidrakud]] ja [[spinaalganglion]]ide rakud ning kõige väiksemad on väikeaju [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[silma võrkkesta bipolaarrakk|silma võrkkesta bipolaarrakud]]. Perikarüoni tsütoplasmas leidub kõige tavalisemaid raku organeid nagu näiteks [[Golgi kompleks]], [[mitokonder|mitokondrid]] ja [[tsentrosoom]]id.

[[Vaba närvilõpe|Vabad närvilõpmed]] on paigad, kus toimub närvikoe kontakt teiste kudedega – epiteel-, side- ja [[lihaskude|lihaskoega]]. Närvilõpmed on [[retseptoorne|retseptoorsed]] (ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks) ja [[efektoorne|efektoorsed]] (närviimpulsside ülekandmine närvist lõpporganisse). Retseptoorsed närvilõpmed on vabad (hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel) ja mittevabad (tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega ning kannavad selliselt retseptoorsete inkapsuleerunud närvilõpmete nime – [[Vater-Pacini keha|Vater-Pacini keha]]ke, [[Meissneri keha]]ke jt). <ref name="hist text" />

Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ([[väikeaju glomeerum|väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi rakukeha, vaid läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50 &nbsp;nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad [[neurotransmitter]]it ehk mediaatorit ehk ülekandeainet.