Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
'''Närvikude''' ([[ladina keel|ladina keeles]]es ''textus nervosus'') on mitmekesine [[Närvisüsteem|närvisüsteeminärvisüsteem]]i moodustav [[kude]], mis esineb enamikul loomorganismidest. Närvikoel on erinevaid funktsioone, mis sõltuvad närvikoe paiknemisest, organismi anatoomilis-füsioloogilistest teguritest, elukeskkonnast ning paljudest muudest teguritest. Närvikude koosneb [[neuron|närvirakkudest]] ja närvitoendirakkudest ehk [[Gliia|gliiarakkudestgliia]]rakkudest ning rakuvaheainest.<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> Närvikoe hulka loetakse ka [[neuron]]ite jätked ehk [[närvikiud]], mis moodustavad [[närv]]e.<ref name="04f5N" /> Närvikude kogub ärritusi sise- ja väliskeskkonnast, muudab neid [[närviimpulss]]ideks, juhib närvisüsteemi vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse.<ref name="text hist" />
 
==Lühikokkuvõte==
Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja organitega. Närvikoe peamisteks struktuuriühikuteks on kahesugust tüüpi rakud: [[neuron]]id ehk närvirakud ning neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliia]]rakud. Närvikude areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid nn [[refleksikaar]]e. Närvirakke ühendavad omavahel [[sünaps]]id ning info ülekandel on vajalik keemilise [[Neurotransmitter|neurotransmitterineurotransmitter]]i ehk virgatsaine olemasolu sünapsis.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" />
 
==Närvisüsteem==
11. rida:
Kesknärvisüsteem koosneb peaajust (''encephalon'') ja seljaajust (''medulla spinalis''). Morfoloogiliselt iseloomustab seda bilateraalne sümmeetria (koosnevad kahest sümmeetrilisest poolest), metameersus ehk segmentaarsus, neuronite koondumine morfofunktsionaalsete aladena. Siia kuulub närvirakkude põhimass, rakud on tihedalt üksteise kõrval ning kude võib nimetada väga spetsialiseerunud [[epiteel]]koeks. Kuna epiteelkoe funktsioonideks kehas on kaitse ja kommunikatsioon, siis närvikude muudab epiteelkoelt saadud info [[närviimpulss|närviimpulsiks]]. Stiimulid saabuvad kehasse väliskeskkonnast, närviimpulsid seevastu saabuvad kehast närvisüsteemi, seega käitub kesknärvisüsteem kui kommunikatsioonikeskus.
 
[[Piirdenärvisüsteem]]i ehk [[perifeerne närvisüsteem|perifeersesse närvisüsteemi]] kuulub kogu ülejäänud närvikude, mis jääb välja pea- ja seljaajust. Eristatakse kahesuguseid närve: toomanärve ehk aferentseid ja viimanärve ehk eferentseid.<ref name="hist text" />
 
Funktsionaalselt jagatakse perifeerne närvisüsteem kaheks:
23. rida:
{{Vaata|Neuron}}
[[Pilt:Neuron.svg‎|pisi|Närvirakk]]
Neuronite ehk neurotsüütide ehitus on rakuline ja kiuline. Neurotsüüdi raku keha nimetatakse närvirakuks kitsamas mõistes ja tema jätkeid [[närvikiud]]udeks. Täpsemalt on närvikiud närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinikiud]]udel on kateteks [[müeliinkest]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], müeliinitutel kiududel vaid neurilemm. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast [[rakukeha]]st ehk [[sooma]]st ehk [[perikarüon]]ist ning jätketest – [[akson]]ist ja [[dendriit|dendriitidest]]idest. [[Rakutuum]], mis asub perikarüoni keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. Perikarüon on [[tsütoplasma]] mass, mis ümbritseb tuuma ning mis koos tuumaga moodustab [[rakukeha]]. Rakud ise varieeruvad oma suuruselt, tavaliselt on närvirakkudel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suurajukoore [[püramiidrakk|püramiidrakud]] ja [[spinaalganglion]]ide rakud ning kõige väiksemad on väikeaju [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[silma võrkkesta bipolaarrakk|silma võrkkesta bipolaarrakud]]. Perikarüoni tsütoplasmas leidub kõige tavalisemaid raku organeid nagu näiteks [[Golgi kompleks]], [[mitokonder|mitokondrid]] ja [[tsentrosoom]]id.
*Neuroni spetsiifilised osad on:
*# [[Nissli substants]], mis kujutab endast hästi väljakujunenud karedat [[Endoplasmaatiline retiikulum|endoplasmaatilist retiikulumi]] (valgusmikroskoobis hästi nähtavaid ribosoomide suuri kogumikke);
57. rida:
 
==Vabad närvilõpmed==
[[Vaba närvilõpe|Vabad närvilõpmed]] on paigad, kus toimub närvikoe kontakt teiste kudedega – epiteel-, side- ja [[lihaskude|lihaskoega]]. Närvilõpmed on [[retseptoorne|retseptoorsed]] (ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks) ja [[efektoorne|efektoorsed]] (närviimpulsside ülekandmine närvist lõpporganisse). Retseptoorsed närvilõpmed on vabad (hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel) ja mittevabad (tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega ning kannavad selliselt retseptoorsete inkapsuleerunud närvilõpmete nime – [[Vater-Pacini keha|Vater-Pacini keha]]ke, [[Meissneri keha]]ke jt). <ref name="hist text" />
 
==Erutuse ülekanne==
[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg‎|pisi|Erutuse ülekanne]]
Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ([[väikeaju glomeerum|väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi rakukeha, vaid läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50 &nbsp;nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad [[neurotransmitter]]it ehk mediaatorit ehk ülekandeainet.
Mediaatorid jagunevad peamiselt kolme rühma:
78. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref>
<ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
<ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref>
<ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref>
84. rida ⟶ 86. rida:
<ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref>
<ref name="histoloogia">P. Hussar, Ü. Hussar, J. Kärner, T. Suuroja. "Histoloogia", Tartu: OÜ Halo Kirjastus, [[2005]].</ref>
<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref>
<ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
}}