Redaktsioon: 1. märts 2018, kell 01:48 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 565 muudatust P Tühistati kasutaja 146.255.182.98 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. märts 2019, kell 19:56 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib agregaatolekust; riide kohta vaata artiklit [[Gaas (riie)]]}} [[~~File~~Pilt:Translational motion.gif\|~~thumb~~pisi\|Gaasimolekulide liikumine]] '''Gaas''' on [[Aine (füüsika)\|aine]] [[agregaatolek]], milles [[osake]]sed ([[aatom]]id ja [[molekul]]id) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. 8. rida: Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek. [[Pilt:Braunkohlekraftwerk.jpg\|~~thumb~~pisi\|[[Veeaur]] on vesi gaasilises olekus]] Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on [[temperatuur]], [[rõhk]] ja [[ruumala]]. Samadel tingimustel täidab võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala. Näiteks [[Normaaltingimused\|normaaltingimustel]] (temperatuur 0  °C, rõhk 1 atm) on ühe [[mool]]i gaasi ruumala 22,4 liitrit. Gaas on homogeenne. Kui segada kahte erinevat gaasi, siis nad segunevad [[difusioon]]i teel nii, et igas ruumipunktis oleks nende suhe ühesugune. Gaas, nagu vedelikki, voolab ja võtab teda mahutava anuma kuju. Erinevalt vedelikust ei võta gaas enda alla kindlat ruumala, vaid paisub võimaluse korral lõputult. {{BrClear}}

Gaas: erinevus redaktsioonide vahel