Würzburgi koolkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Würzburgi koolkond''' kujutas endast 19. sajandi lõpul [[Würzburg
== Ajalugu ==
1896. aastal rajas [[Wilhelm Wundt
Würzburgi koolkondlased seevastu disainisid eksperimente, kus katseisikutele esitati keeruka sisuga stiimuleid (näiteks [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]] aforism või loogiline probleem) ning pärast selle mõningast töötlust (näiteks aforismi tõlgendamist või probleemi lahendamist), kirjeldasid osalised retrospektiivselt kõike, mis nende teadvusest oli katseaja vältel läbi käinud. Sellisest protsessist väideti olevat leitud mitmeid teadvuse elemente, sealhulgas teadvuse kogumid, teadlikkus ja mõtted. Inglise keeleruumis öeldakse neile tihtipeale kollektiivselt kujundita mõtted (''imageless thoughts'').
11. rida:
Wundti silmapaistvaim inglise tudeng, [[Edward Titchener|Edward Bradford Titchener]], sisenes sellesse vaidlusesse, väites, et oli viinud läbi laiaulatuslikke introspektiivseid uurimusi, kus ta oli võimeline koondama Würzburgi koolkondlaste kujundita mõtted aistinguteks, tunneteks ja kujutlusteks. Paradoksaalsel moel, kasutas ta meetodit, mida Wundt ei aktsepteerinud, kinnitamaks tema vaatenurka antud olukorras.
Kuigi Würzburgist-inspireeritud töö jätkus ka pärast 1909. aastat (eriti Otto Selzi poolt), läks koolkond suuresti laiali pärast Külpe'i lahkumist [[Bonn
==Viited==
|