Tundeelu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
 
9. rida:
Siiani puudub psühholoogias ühene käsitlus [[emotsioon]]ide olemusest. Levinud seisukoht on, et "emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena (näiteks paaniline hirm), mille nimetamiseks on keeles oma sõna (näiteks hirm) ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.<ref>J. Allik Eesti keele emotsioone väljendava sõnavara tähendus. ''Psühholoogia lihtsusest''. Tartu Ülikooli kirjastus, 1997, 131–150.</ref>
 
Eesti keeles kasutatakse sõnu "tunne", "tundmus", "emotsioon". Akadeemilises psühholoogias sõna ''tunne'' käesolevas kontekstis ei kasutata, sest see annab võimaluse mitmeti mõistmiseks – sõna ''tunne'' tähendus sisaldab ka [[intuitsioon]]i<nowiki/>nüanssiinüanssi. Sõna ''emotsioon'' soovitatakse kasutada tundmuste läbielamise protsessi nimetamiseks.<ref> A. Kidron ''Psühholoogia põhisuunad.'' Tallinn, Mondo, 2001</ref>.
 
==Emotsionaalne reaktiivsus==
 
Vastusena keskkonna tingimuste muutustele võivad tundmused avalduda erineva intensiivsusega. Evolutsiooni käigus on välja kujunenud tundmuste väljendumise optimaalne intensiivsus. See, kui tugevalt avaldub tundmus keskkonna mõjuri toimel, sõltub tundeelu omadusest, mida nimetatakse emotsionaalseks reaktiivsusest. Mida kõrgem on emotsionaalne reaktiivsus, seda elavamalt tundmus avaldub. Normaalselt kõigub emotsionaalne reaktiivsus üsna märgatavates piirides. On inimesi, kelle tundmusavaldused on üsna tagasihoidliku intensiivsusega, ja on inimesi, kes reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele vägagi tormakalt. Ühesuguse intensiivsusega negatiivsele keskkonnamõjurile võivad erinevad inimesed sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest reageerida kas ükskõiksuse, pahameele, tigeduse, viha või raevuga.
 
Emotsionaalne reaktiivsus on kaasasündinud nähtus ja iseloomustades olulisel määral [[isiksus]]t, püsib elu vältel ühesugusel tasemel.
22. rida:
 
==Temperament==
Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega.
 
Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud [[Hippokrates]] oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp, millel põhineb ka tänapäeval laialt tuntud [[Galenos]]e [[temperamenditüüp]]ide liigitus: [[melanhoolik]], [[flegmaatik]], [[sangviinik]], [[koleerik]].
 
Kuigi temperament on osa inimese [[isiksusestruktuur]]ist ning suuremal või vähemal määral stabiilne ja kestev afektiivse käitumise süsteem<ref> H.J.Eysenck ''The structure of human personality.'' 1970, Methuen, London</ref> (ja mõningate arvamuste kohaselt temperament ja isiksus kattuvad), sisaldab [[isiksus]] siiski rohkem tunnuseid kui temperament.
 
==Tundeelu tase==