Refleksioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
'''Refleksioon''' ([[ladina keel]]es ''reflexio'', peegeldus) on [[psühholoogia]]s tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele). Tähelepanu suunatakse enim teadvuse tegevusele või toimingule ja sisemisele tajule.
Refleksiooni eelduseks on enesest teadlik [[mõtlemine]].
Refleksioon on [[eneseanalüüs]]i ja enese arendamise vahend.
==Mõiste==
[[Ladina keel
Taimalu on kirjatükis välja toonud Liina Leppa (2009)<ref name=":0" /> magistritöö põhjal, mis põhines teemal
Refleksiooni võib nimetada ka kui tagasivaateks, milles analüüsitakse toimunud situatsiooni. Refleksiooniprotsessi tulemused peaksid edasi kanduma indiviidi edaspidisesse tegevusse, et analüüsitud tegevusi edaspidi paremini sooritada või teha muudatusi oma tegevuskavas. Näiteks on refleksiooni hea kasutada õppeprotsessis, et näha läbi põhjaliku analüüsi enda tehtud soorituste plusse ja miinuseid, seeläbi neist midagi uut õppides. Samuti kasutatakse refleksiooni ka mitme teise elukutse ja tegevuste puhul (Taimalu)<ref name=":0" />.
38. rida:
TLÜ Haapsalu Kolledži õppejõud Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009)<ref name=":1" /> on oma töös välja toonud Mezirow (1991)<ref>{{Raamatuviide|autor=Mezirow, J|pealkiri=Transformative Dimensions of Adult Learning|aasta=1991|koht=San Francisco|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> eristatud 3 tüüpi refleksiooni:
# Sisu – vastab küsimusele
# protsessi – vastab küsimusele
# eeldust – vastab küsimusele
Lisaks on Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009)<ref name=":1" /> ära märkinud, et Korthagen ja Vasalos (2005)<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Korthagen, F., & Vasalos, A|pealkiri=Levels in Reflection: Core Reflection as a Means to Enhance Professional Growth. Teachers and Teaching|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> on leidnud võimaluse reflekteerida hoopis järgmiste aspektide üle:
55. rida:
Refleksiooni lihtsamaks lahtimõtestamiseks on kasutatud erinevaid mudeleid. Näiteks "SIBULA" mudel, millega iseloomustatakse relfeksiooni tasemeid. Samuti Gibbsi refleksiooniring<ref name=":4" /> või Korthageni ALACT-mudel<ref name=":5" />, mille abil kirjeldatakse relfkeksiooni struktureeritud protsessi.
Koolitusprogrammi "Tuleviku õpetaja" allikatest leitud info põhjal, mis pärineb ''Korthagen, F., & Vasalos, A. (2005)''<ref name=":3" /> ''töödest Levels in Reflection: Core Reflection as a Means to Enhance Professional Growth. Teachers and Teaching: Theory and Practice 11'' võib "
# Keskkond – millega ma kohtusin ja millega ennast sidusin? Viitab sellele, mida õpetaja kohtab väljaspool iseennast, sealhulgas näiteks õppekava ja koolikultuur;
87. rida:
==Välislingid==
* [http://www.textlog.de/cgi-bin/search/proxy.cgi?terms=Reflexion&url=http%3A%2F%2Fwww.textlog.de%2F5002.html Eisler, Rudolf 1904. ''Reflexion''. – Wörterbuch der philosophischen Begriffe]
[[Kategooria:Psühholoogia]]
|