Refleksioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
'''Refleksioon''' ([[ladina keel]]es ''reflexio'', peegeldus) on [[psühholoogia]]s tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele). Tähelepanu suunatakse enim teadvuse tegevusele või toimingule ja sisemisele tajule.
 
Refleksiooni eelduseks on enesest teadlik [[mõtlemine]].
 
Refleksioon on [[eneseanalüüs]]i ja enese arendamise vahend.
==Mõiste==
[[Ladina keel|Ladina keelest]]est tulenev sõna refleksioon ehk ''reflectere'' tähenduseks on aken, tagasipöördumine ning tagasipeegeldumine (Taimalu<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/|Pealkiri=. Refleksioon õpetaja professionaalses arengus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>).
 
Taimalu on kirjatükis välja toonud Liina Leppa (2009)<ref name=":0" /> magistritöö põhjal, mis põhines teemal „Refleksiooni"Refleksiooni olemus ja õpetajate teadlikkus refleksiooniprotsessis”refleksiooniprotsessis" järgmise mõtte'': "''Refleksiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse või tegevuse aluseks olevate väärtuste, uskumuste või arusaamade isiklikku või toetatud analüüsiprotsessi, mille tulemusel toimub indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades, kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ja käitumise muutumine".
 
Refleksiooni võib nimetada ka kui tagasivaateks, milles analüüsitakse toimunud situatsiooni. Refleksiooniprotsessi tulemused peaksid edasi kanduma indiviidi edaspidisesse tegevusse, et analüüsitud tegevusi edaspidi paremini sooritada või teha muudatusi oma tegevuskavas. Näiteks on refleksiooni hea kasutada õppeprotsessis, et näha läbi põhjaliku analüüsi enda tehtud soorituste plusse ja miinuseid, seeläbi neist midagi uut õppides. Samuti kasutatakse refleksiooni ka mitme teise elukutse ja tegevuste puhul (Taimalu)<ref name=":0" />.
38. rida:
TLÜ Haapsalu Kolledži õppejõud Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009)<ref name=":1" /> on oma töös välja toonud Mezirow (1991)<ref>{{Raamatuviide|autor=Mezirow, J|pealkiri=Transformative Dimensions of Adult Learning|aasta=1991|koht=San Francisco|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> eristatud 3 tüüpi refleksiooni:
 
# Sisu – vastab küsimusele „mida"mida?". Reflekteeritakse sisu ehk mida tajutakse, mõeldakse, tuntakse ning tehakse ja seeläbi kirjeldatakse konkreetset probleemi;
# protsessi – vastab küsimusele „kuidas"kuidas?". Reflekteeritakse kuidas tajutakse, mõeldakse, tuntakse ning tegutsetakse ja seeläbi toimub hindamine, kas ollakse efektiivsed oma esituses;
# eeldust – vastab küsimusele „miks"miks?". Reflekteeritakse miks tajuti, mõeldi, tunti ja tegutseti täpselt nii nagu seda tehti.
 
Lisaks on Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009)<ref name=":1" /> ära märkinud, et Korthagen ja Vasalos (2005)<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Korthagen, F., & Vasalos, A|pealkiri=Levels in Reflection: Core Reflection as a Means to Enhance Professional Growth. Teachers and Teaching|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> on leidnud võimaluse reflekteerida hoopis järgmiste aspektide üle:
55. rida:
Refleksiooni lihtsamaks lahtimõtestamiseks on kasutatud erinevaid mudeleid. Näiteks "SIBULA" mudel, millega iseloomustatakse relfeksiooni tasemeid. Samuti Gibbsi refleksiooniring<ref name=":4" /> või Korthageni ALACT-mudel<ref name=":5" />, mille abil kirjeldatakse relfkeksiooni struktureeritud protsessi.
 
Koolitusprogrammi "Tuleviku õpetaja" allikatest leitud info põhjal, mis pärineb ''Korthagen, F., & Vasalos, A. (2005)''<ref name=":3" /> ''töödest Levels in Reflection: Core Reflection as a Means to Enhance Professional Growth. Teachers and Teaching: Theory and Practice 11'' võib "SIBULA“SIBULA" mudeli kohta öelda järgmist''':''' "SIBULA mudel iseloomustabki refleksiooni teist aspekti – sisu – näitab erinevaid tasandeid, mis võivad mõjutada õpetaja tegutsemist. Sisemised tasandid määravad isiku toimimise välimistel tasanditel (keskkond), kuid on võimalik ka vastupidine mõju, väljastpoolt sissepoole." "SIBULA" mudeli tasemed on koolitusprogammi tuleviku õpetaja info põhjal järgmised:
 
# Keskkond – millega ma kohtusin ja millega ennast sidusin? Viitab sellele, mida õpetaja kohtab väljaspool iseennast, sealhulgas näiteks õppekava ja koolikultuur;
87. rida:
 
==Välislingid==
* [http://www.textlog.de/cgi-bin/search/proxy.cgi?terms=Reflexion&url=http%3A%2F%2Fwww.textlog.de%2F5002.html Eisler, Rudolf 1904. ''Reflexion''. – Wörterbuch der philosophischen Begriffe]
 
[[Kategooria:Psühholoogia]]