'''Kvalitatiivne matemaatika''' erineb tavapärasest, [[kvantiteet|kvantitatiivsest]] (arvulisest) [[matemaatika]]st selle poolest, et esitab objekte [[kvaliteet|kvalitatiivselt]], s.t terviklikult, kuid [[semantika|semantiliste]] tunnustega detailiseeritud kujul.<ref>K. D. Forbus. (2008) ''Qualitative mathematics'' – Handbook of Knowledge Representation. ''361-393''. DOI: 10.1016/S1574-6526(07)03009-X</ref>
Mõiste „kvalitatiivne"kvalitatiivne matemaatika“matemaatika" pärineb [[Claude Lévi-Strauss]]ilt. Seda ambivalentset mõistet on erinevad autorid käsitletud erinevalt.<ref>L. Rudolph. (2006) ''Spaces of ambivalence: Qualitative mathematics in the modelling of complex fluid phenomena''. – Estudios Psicologia, Vol 27, No 1, March, ''67-83''</ref> Praegu ühtset kvalitatiivset matemaatikat ei eksisteeri, kuid selle ilminguid leidub mitmel pool, ka [[Eesti]]s.
[[1968]]. aastal avaldas [[Tartu Ülikool]]i matemaatik Jevgeni Gabovitš raamatu arvudeta [[matemaatika]]st, mis piirdus küll vaid näidetega [[algebra]]st ja [[graafiteooria]]st.<ref>J. Gabovitš. (1968) ''Arvudeta matemaatika''. Valgus</ref> [[1970]]. aastal opereeris [[kvalitatiivne tunnus|kvalitatiivsete tunnustega]] oma doktoritöös ühe tollase uurimisinstituudi laborijuhataja Albert Tiro <ref>А. М. Тиро. (1974) ''Основы аппарата формального языка организационного управления''. ИУНХ, Москва</ref>. 1990. aastatel [[John-Tagore Tevet|John Teveti]] poolt alustatud uurimissuund [[graafiteooria]] ja [[semiootika]] piirimail – [[struktuurisemiootika]] – rajaneb kvalitatiivsetel tunnustel <ref>J.-T. Tevet. (2010) ''Graafide varjatud külgi''. S.E.R.R., Tallinn, ISBN 9789949213108</ref>. Üks kvalitatiivse matemaatika alane põhjalikum artiklikogumik ilmus [[Jaan Valsiner]]i toimetusel.<ref>J. Valsiner, L. Rudolph (editors). (2012) ''Qualitative Mathematics for the Social Sciences''. Routledge</ref>
