Vikipeedia

Kohalik omavalitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 85.253.195.212 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine.
Märgis: Tühistamine
P pisitoimetamine using AWB
7. rida:
 
Tänapäeva õigussüsteemis nimetatud omavalitsusteooriaid puhtal kujul enam ei rakendata. Ka kehtiva [https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv Eesti Vabariigi Põhiseaduse] puhul on tuvastatav mitmete omavalitsusteooriate süntees<ref name="7EgFR" />.
Ka [https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622 Euroopa kohaliku omavalitsuse harta] (EKOH) artikkel 3, mis KOV mõistet sisustab, põimib need teooriad ühte. Artikkel 3 p 1 sätestab: “Kohalik"Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.”"
 
=== Kohaliku omavalitsuse mõiste Eesti seadustes ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas ===
 
KOV mõiste on selgesõnaliselt lahti kirjutatud [https://www.riigiteataja.ee/akt/13312632?leiaKehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses] (KOKS). KOKS § 2 lg 1 sätestab: “Kohalik"Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.”" KOKS § 2 lg 2 sätestab: “Kohalik"Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ning teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.”"
 
Kohaliku omavalitsuse regulatsioon on sätestatud enamiku riikide põhiseadustes. Eesti põhiseaduses on kohalikul omavalitsusel eraldi alajaotus – XIV peatükk ning relevantseid norme leidub ka põhiseaduse teistes alajaotustes. Kohaliku omavalitsuse mõiste ise on Eesti põhiseaduses defineerimata<ref name="ixGdd" />. EKOH kui rahvusvahelise õiguse dokument tunnustab kohalike territoriaalsete korporatsioonide õigust omavalitsusele, jätab aga igale riigile õiguse nende korralduse üle otsustada. Eesti Vabariik ratifitseeris harta 28. septembril 1994, kohustudes järgima kõiki selles sisalduvaid põhimõtteid. Harta jõustus Eesti suhtes 1. aprillil 1995. Koostoimes põhiseaduse normidega annavad harta kui Euroopa demokraatlike riikide mitmekesist omavalitsuskogemust üldistava rahvusvahelise lepingu normid KOV-le kindla õigusliku aluse. 16. veebruaril 2011 ratifitseeris Riigikogu [https://www.riigiteataja.ee/akt/208032011001 EKOH kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli].
 
Põhiseaduse järgi on KOV aluseks idee kogukonnast, kelle ülesandeks on lahendada selle kogukonna probleeme ja korraldada kohalikes huvides (vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega) kogukonna elu<ref name="7KrVS" />. Kohaliku omavalitsuse eesmärk ja põhisisu on kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine kohaliku kogukonna poolt – selle määrab põhiseaduse § 154 lg 1. Põhiseaduses on mõistet “kohalik"kohalik omavalitsus”omavalitsus" kasutatud järjekindlalt üldmõistena<ref name="NmwFd" />, konkretiseerides seda vaid erandjuhtudel<ref name="Q4gi2" />. Selline konkretiseerimata mõistekasutus (ainus erand on § 104 lg 2 p 4, mida tuleks tõlgendada [https://www.riigiteataja.ee/akt/KOVVS KOVVS]-na ), mis üldjuhul hoidub KOV organite nimetamisest, on põhiseaduses taotluslik ning võimaldab selle põhiseadusliku institutsiooni sisustamisel ja tõlgendamisel teatud paindlikkust. Siiski on oluline arvestada, et põhiseaduse § 156 lg-s 1 ja EKOH art-s 3 nähakse ette KOV esindusdemokraatlik sisestruktuur, millest tuleneb volikogu prioriteet täitevorgani(te) suhtes kohaliku elu küsimuste otsustamisel<ref name="J7VgD" />.
 
== Omavalitsuse ajalugu Eestis ==
Enne 13. sajandit praeguse Eesti aladel asunud üksuste ([[Muinasmaakond|muinasmaakonnad]] ja [[Kihelkond|kihelkonnad]]) ja nende omavaheliste suhete ja staatuse täpsemaks iseloomustamiseks puuduvad andmed. Ristiusustamise järel rajati siia [[Lübecki õigus|Lübecki]] ([[Tallinn]], [[Narva]], [[Rakvere]]) ja [[Hamburgi-Riia õigus|Hamburgi-Riia]] ([[Tartu]], [[Haapsalu]], [[Paide]], [[Pärnu]], [[Viljandi]]) linnaõigusel põhinevad linnad.
 
Maal teostasid omavalitsuslikku võimu rüütelkonnad. Talupoegade jaoks oli samal ajal omavalitsusüksuseks [[vakus]]. Vakusesse võis kuuluda kuni sadakond talu. Vakuse eesotsas seisis [[vardja]]. Aja jooksul see omavalitsuste liik aegamööda hääbus.
 
Mõistega „vald”"vald" tähistati esialgu mingit maarahva jaoks välist võimu, näiteks mõisniku meelevalda. Hiljem hakkas „mõis”"mõis" tähendama ühe mõisa võimuala. Iseseisvaks sai vald [[1866. aasta vallaseadus]]ega, mille alusel kadusid [[mõisavald|mõisavallad]]. Selle järgi osalesid valla täiskogul [[kinnisvara]] omavad või rendikohta pidavad vallakogukonna liikmed ning üks esindaja iga kümne maatamehe kohta. Tähtsamad jooksvad küsimused lahendas [[volikogu]], mille valitud vallavanem pidi hea seisma volikogu otsuste täitmise eest.
 
Linnade senised omavalitsusorganid ([[raad|raed]] ja [[foogtikohus|foogtikohtud]]) likvideeriti lõplikult 1880. aastail ja asendati Vene seaduste järgsete kohtu- ja omavalitsusorganitega. Linnaomavalitsus tegeles peamiselt kohaliku majanduse ja heakorraga, kuid isegi neis valdkondades võis sekkuda [[kuberner]].
85. rida:
 
=== Kohustus anda informatsiooni oma tegevuse kohta ===
Kohalike omavalitsuste kohustus anda informatsiooni oma tegevuse kohta on üldiselt sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-s 44, mis sätestab, et kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. <ref name="g9T26" /> Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed on loetletud avaliku teabe seaduse § 35 lg-s 1.<ref name="pNSxI" />
 
Põhiseaduse §-ga 44 antakse isikutele õigus juurde pääseda informatsioonile, mis omakorda tagab avaliku võimu läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning demokraatlikule riigikorraldusele iseloomuliku rahva valitsemises osalemise võimaluse. Ideaalis peaks selline avalikkusele võimaldatud kontrollifunktsioon aitama kaasa ka võimalikult efektiivselt ja õiguspäraselt toimiva võimuaparaadi saavutamisele.<ref name="hW28Z" />
 
Avaliku teabe seaduse § 5 kohaselt on teabevaldajaks kohaliku omavalitsuse asutus.<ref name="pNSxI" /> Sama seaduse § 8 näeb ette kaks võimalust teabele juurdepääsu võimaldamiseks, s.o teabenõude täitmisega ja teabe avalikustamisega. Kui teabenõude täitmise puhul on tegemist nn passiivse teabele juurdepääsu võimaldamisega, siis teabe avalikustamine eeldab teabe aktiivset pakkumist teabevaldaja poolt.<ref name="610kg" />
 
==== Teabeavaldaja kohustus avalikustada tema ülesannetega seotud teavet (teabe aktiivne pakkumine) ====
AvTS § 28 lg 1 p-d 1-32 sätestavad olemasoleva teabe, mida kohalikud omavalitsused kui teabevaldajad on kohustatud avalikustama. Sellise teabe alla kuuluvad näiteks<ref name="pNSxI" />: kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste ametnike palga ja teenistusülesannetega seonduva muu tulu ning ametiasutuse palgajuhend<ref name="Warc6" /> (kohalike omavalitsuste üksuste ametiasutuste ametnike palgad on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel<ref name="Q4LWW" />) kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded<ref name="MkSqk" /> kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused.
 
==== Teabevaldaja kohustus avalikustada teabenõudja poolt esitatud avalduse alusel teavet (teabe passiivne pakkumine) ====
Teabenõudega saab kohaliku omavalitsuse asutuselt nõuda konkreetset dokumenti, mis on olemas. Teabenõude esitamise vormi kohustuslikud andmed on reglementeeritud AvTS § 14 esimeses lõikes<ref name="pNSxI" /> . Kohaliku omavalitsuse ametnik või töötaja peab inimest teabe saamiseks igati abistama, näiteks arusaadavalt selgitama, kus vajalik teave asub ning kuidas sellele ligi pääseda<ref name="7Q6De" />. Kuigi teabele juurdepääsu reguleerivates õigusaktides käsitletakse teabena üldjuhul mingile infokandjale (paberkandjal, elektroonilises vormis, heli-, audio- või audiovisuaalsalvestisena) jäädvustatud ja dokumenteeritud<ref name="hW28Z" /> teavet, siis PS § 44 lg 2 kaitsealast ei ole põhimõtteliselt välistatud ka selline teave, mida asutus või ametiisik ei ole jäädvustanud ja dokumenteerinud. Kohalikul omavalitsusesel on õigus keelduda teabenõude täitmisest, kui esinevad AvTS § 23 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud asjaolud<ref name="pNSxI" />.
 
== Rahastamine ==
112. rida:
*Linnadel ja valdadel on õigus iseseisvalt otsustada võlakohustuste võtmise üle.
 
Riigikontroll on leidnud, et lisaks peab rahastamise süsteem olema järjepidev ega tohi omavalitsuste jaoks ootamatult ja põhjuseta senisest ebasoodsamaks muutuda.<ref name="X8pEO" />
 
Kui omavalitsuslike ülesannete rahastatus langeb mõnes omavalitsusüksuses allapoole minimaalselt vajalikku taset, saab omavalitsusüksus ühe võimalusena esitada riigile taotluse, et talle eraldataks lisaraha. Juhul, kui taotlus jääb rahuldamata, on omavalitsusüksusel võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse (HKMS<ref name="qcBvV" /> § 44 lg 5). Kaebuse läbivaatamise käigus saab halduskohus hinnata ka KOV rahastamist reguleerivate sätete põhiseaduspärasust.<ref name="d5qE6" />
 
=== Tulude allikad ===
121. rida:
*maksutulud (üksikisiku tulumaks, maamaks, kohalikud maksud);
*kaupade ja teenuste müük (nt majandustegevusest saadav tulu, üüri- ja renditulu);
*muud tulud (keskkonnatasud, vara müük jm).
 
Riigieelarve seos [[Omavalitsusüksuse eelarve|omavalitsusüksuste eelarvetega]] on sätestatud RES-i<ref name="riZZw" /> §-des 46–52. RES-i § 46 lg 1 kohaselt antakse linnadele ja valdadele toetust tasandusfondist ja toetusfondist ning juhtumipõhiselt ka konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks. Tasandus- ja toetusfondist jagatava toetuse põhimõtted kehtestatakse igal aastal riigieelarve seadusega (vt nt 2017. aasta kohta 2017. aasta riigieelarve seaduse<ref name="admpv" /> § 3). Teave omavalitsusüksuste rahastamise ja finantsjuhtimise kohta on kättesaadav Rahandusministeeriumi koduleheküljelt<ref name="TBq1O" />, ülevaated tekkepõhiste raamatupidamisandmete kohta on kättesaadavad riigipilve teenuse kaudu<ref name="0D4lJ" />.
131. rida:
 
== Eelarve ==
[[FilePilt:Joonis 1.png|thumbpisi|Joonis 1. Kohalike omavalitsuste tulude struktuur 2013; allikas Rahandusministeerium, (A. Annok joonis)]]
[[FilePilt:Teine joonis.png|thumbpisi|Joonis 2. Kohalike omavalitsuste kulude struktuur 2013; allikas Rahandusministeerium, (A. Annok joonis)]]
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 157 lg 1 sätestab, et kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohaliku omavalitsuse eelarve on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt iga aasta kohta vastu võetud määrus (statuut), mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kõik tulud ja kulud.<ref name="0Kjsp" /> See on omavalitsuse rahaline plaan strateegiliste plaanide elluviimiseks, mis käib koos arengukava ja eelarvestrateegiaga. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ning ühtlasi ka üheks kõige olulisemaks vahendiks kohaliku omavalitsuse üksuse arengu kavandamisel.<ref name="r2SL0" /> Kohaliku eelarve vastuvõtmine, selles muudatuste tegemine, lisaeelarve vastuvõtmine ja eelarve täitmise aruande kinnitamine kuuluvad valla- või linnavolikogu ainupädevusse.<ref name="r2SL0" />
 
161. rida:
 
== Elanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises ==
[[Kohalik omavalitsus|Kohalikele omavalitsustele]] on seadusega tehtud ülesandeks korraldada kohalikku elu elanikkonna huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Oma eesmärkide saavutamiseks lubab seadus anda kohalikele elanikele õiguse osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel ehk olla kaasatud otsustusprotsessi. Tänapäeval peetakse kodanike kaasamist demokraatliku ühiskonna väga tähtsaks instrumendiks. <ref name="wknmF" />
 
Elanike kaasamise põhimõte tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p-st 4, mille kohaselt on valla- ja linnaelanikel õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel.<ref name="HgHjs" /> Sama põhimõtet väljendab ka [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Eesti Vabariigi põhiseaduse]]e § 44, mis annab nii Eesti riigi kodanikele kui ka Eestis viibivale välisriigi kodanikele õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks leitavat informatsiooni.<ref name="9BPMx" />
 
=== Võimalused kohaliku omavalitsuse töös osalemiseks ===
Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huviliste kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Arengukava eelnõuga saab tutvuda vähemalt kolm nädalat. Arengukava avaldatakse pärast vastuvõtmist valla- või linnavalitsuse veebilehel.<ref name="i7Tvr" />
 
Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes kohaliku omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul [[Kohaliku omavalitsuse volikogu|volikogule]] lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses (KOKS § 32).
181. rida:
 
=== Kaasamise hea tava ===
Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 2011. aasta istungil „Kaasamise"Kaasamise hea tava". [[Kaasamine|Kaasamise]] hea tava eesmärk on anda selgemad juhised kaasamise planeerimise ja korraldamise kohta ning ühtlustada valitsusasutuste kaasamispraktika kvaliteeti. Kaasamise laiem eesmärk on suurendada otsuste tegemise läbipaistvust ja valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. Dokumendis on sõnastatud juhised huvirühmade vastavaks teavitamiseks ja avaliku konsulteerimise korraldamiseks.
Kaasamise head tava rakendatakse poliitikaalgatuste ettevalmistamise käigus, milleks võivad olla nii [[Riigikogu]], valitsuse kui ka ministri õigusakti eelnõu ettevalmistamine, samuti arengukava ettevalmistamine, aga ka muud liiki poliitikaalgatused.<ref name="44EMA" />
188. rida:
Seaduslikkuse põhimõtte laienemine kohaliku omavalitsuse üksustele tuleneb [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse (1992)]]<ref name="doHcE" /> (edaspidi PS) § 154 lõikest 1, mille kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
 
Sõnaühendit "tegutsevad seaduste alusel" PS viidatud sättes tuleb mõista esiteks nõudena, et riigivõimul on [[Kohalikukohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus|kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse]]e kasutamisse võimalik seadusega sekkuda ja kohaliku omavalitsuse elemente konkretiseerida. Näiteks on Riigikohtu üldkogu leidnud: "Riigivõimu teostamisena tuleb mõista ka omavalitsusüksuste põhiseaduslike õiguste piiramist."<ref name="LgmQ1" /> Teiseks tuleb seda mõista nõudena, et [[Kohalikukohaliku omavalitsuse üksus|kohaliku omavalitsuse üksused]]ed peavad ka ise lahendama nii kohaliku kui ka riigielu küsimusi vastavuses seadustega.<ref name="QZIFK" />
 
=== Seaduslikkuse põhimõttest üldiselt ===
Seaduslikkuse põhimõte riigivõimu teostamisel on tuletatav õigusriigi printsiibist kui ühest PS aluspõhimõttest.<ref name="Z59Oh" /> Seaduslikkuse põhimõtte keskne säte on PS § 3 lõike 1 esimene lause, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seaduslikkuse põhimõte koosneb omakorda põhiseaduse ülimuslikkuse, üldise seadusereservatsiooni ja seaduse prioriteedi põhimõtetest<ref name="AJKSh" />, mis täpsemalt tähendab, et:
 
* kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida parlamendi poolt vastu võetud seadustega (põhiõiguste piirangud, maksud jne) – üldine seadusereservatsiooni ehk parlamendireservatsiooni printsiip;<ref name="QYqSq" />
* haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega – seaduse ülimuslikkuse ehk seaduse prioriteedi printsiip; ▼
 
▲* haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega – seaduse ülimuslikkuse ehk seaduse prioriteedi printsiip;
 
* haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks seadusega või seaduse alusel antud asjakohane volitus – seadusliku aluse printsiip.<ref name="I0cqd" /><ref name="nUqaB" />
 
=== Kohaliku omavalitsuse üksus ja seaduslikkuse põhimõte ===
Riigivõimu teostamine on täidesaatva riigivõimu teostamine ning see hõlmab nii riigi kui ka riigist alamal seisvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sealhulgas kohaliku omavalitsuse mis tahes tegutsemise.<ref name="NXbUY" /> Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selgelt väljendanud, et ka kohaliku omavalitsuse organid teostavad riigivõimu.<ref name="UqgSK" />
 
'''Parlamendireservatsiooni printsiibist''' '''tulenevalt''' ei või kohaliku omavalitsuse üksus põhiõigusi ise reguleerida, ta tohib seda teha üksnes seaduse volituse alusel. Nimetatud põhimõte on sätestatud ka haldusmenetluse seaduse<ref name="Ibvs3" /> (edaspidi HMS) § 3 lõikes 1, mille kohaselt võib haldusmenetluses isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi piirata ainult seaduse alusel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et seda, mida põhiseaduse järgi on õigustatud või kohustatud tegema seadusandja, ei saa edasi delegeerida täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrollivõimaluse tingimusel.<ref name="mHMSG" /> Näiteks kehtib jäätmeveo korraldamisel kui kohaliku omavalitsuse kohustusliku ülesande täitmisel § 3 lg-st 1 tulenev seaduslikkuse nõue, mis tähendab, et isikute põhiõigusi saab kohalik omavalitsus piirata üksnes seadusest tuleneva volitusnormi alusel.<ref name="9kajx" />
 
Samuti on Riigikohus näiteks tunnistanud põhiseadusvastaseks ilma seadusliku aluseta antud omandipõhiõigust piirava määruse, mis oli antud kohaliku elu küsimuste reguleerimise eesmärgil PS § 154 lõike 1 alusel. Riigikohtu üldkogu leidis, et kohalik omavalitsusüksus on põhiseaduse järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu kohaliku omavalitsuse põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus.<ref name="o52bt" />
 
Riik ei tohi siiski üldist seadusereservatsiooni kasutades muuta kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikku garantiid sisutühjaks. Säilima peab kohaliku omavalitsuse garantii tuum – enesekorraldusõigus – ja kohaliku omavalitsuse õiguste riive peab olema proportsionaalne (PS § 11), st õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.<ref name="HR5Hs" />
 
'''Seaduse ülimuslikkuse printsiibist tulenevalt''' ei tohi ükski kohaliku omavalitsuse üksuse õigusakt (määrus, üldkorraldus, halduse individuaalakt) olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, põhiseadus). Nimetatud põhimõte on sätestatud järgmistes seadustes:
 
# Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse<ref name="kBl0b" /> (edaspidi KOKS) § 7 lg 1 kohaselt on [[Kohaliku omavalitsuse volikogu|volikogul]] ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. HMS § 89 lg 1 kohaselt on määrus õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.
229. rida ⟶ 227. rida:
*Indrek Mustimets. Kaasava eelarve abil linna parema mõistmiseni. Riigikogu Toimetised, nr 29, 2014. Arvutivõrgus: https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-29/kaasava-eelarve-abil-linna-parema-moistmiseni/ (30.11.2017)
*Kolk, T. Millist kohaliku omavalitsuse rahastamise süsteemi nõuab põhiseadus? Riigikogu Toimetised, 2011, nr 23
*Kukk, K. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise käsiraamat
käsiraamat 2012
*Mäeltsemees, S. Kohalik omavalitsus Eesti Vabariigi põhiseaduses ja Euroopa Liidu liikmesriikide põhiseadustes. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja integreerumine Euroopa Liiduga. V teadus- ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tallinn, 26.-28. juuni, 1997
*Olle, V. Kohaliku omavalitsuse ülesannete struktuur ja liigitamiskriteeriumid. Juridica, 2002, nr 8, lk 523–531
244. rida ⟶ 242. rida:
<ref name="g9T26">Eesti Vabariigi Põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2</ref>
<ref name="pNSxI">Avaliku teabe seadus. – RT I, 04.07.2017, 11.</ref>
<ref name="hW28Z">Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne § 44. Kättesaadav: <nowiki>http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=44</nowiki>, 16.05.2018.</ref>
<ref name="610kg">Avaliku teabe seaduse eelnõu seletuskiri.</ref>
<ref name="Warc6">RKPJK 3-4-1-1-09.</ref>
<ref name="Q4LWW">https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika</ref>
<ref name="MkSqk">Näiteks: Tartu Valla 2017. aasta eelarve <nowiki>http://www.tartuvv.ee/documents/juhtimine/eelarve/2017/Lisa_1_Tartu_valla_2017_aasta_eelarve.pdf</nowiki></ref>
<ref name="7Q6De"><nowiki>http://www.aki.ee/et/avalik-teave/mis-teabenoue</nowiki> 16.05.2018.</ref>
<ref name="ydHTP">Eesti Vabariigi põhiseadus (vastu võetud 28.06.1992), võrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv (08.12.2017).</ref>
<ref name="zgWME">Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (vastu võetud 14.10.1985), võrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622?leiaKehtiv (08.12.2017)</ref>
268. rida ⟶ 266. rida:
<ref name="r2SL0">V. Olle, A. Almann, T. Kolk, J. Liventaal, Ü. Madise. Põhiseaduse § 157 kommentaar, komm 1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017</ref>
<ref name="J1hZ0">Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Vastu võetud 16.09.2010, RT I 2010, 72, 543. Jõustumine 01.01.2011</ref>
<ref name="CmliQ">Olle, lk 206.</ref>▼
<ref name="ElsuF">Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond. Kohalik omavalitsus Eestis. Siseministeerium, 2008</ref>
<ref name="UvxD0">KOFS § 26 lg 1</ref>▼
<ref name="lrdxT">KOKS § 45 lg 5</ref>▼
<ref name="XdIbk">KOFS § 23 lg 2.</ref>▼
<ref name="3hbVw">KOFS § 23 lg 3.</ref>▼
<ref name="2HtKH">OÜ Cumulus Consulting. KOV rahastamismudelite (sh maksukorralduse) mõju kohaliku omavalitsuse poolsele ettevõtluskeskkonna arendamisele. Eksperthinnang Siseministeeriumile. 2014, lk 7.</ref>
<ref name="ePE1k">KOFS § 34 lg 1.</ref>▼
<ref name="EiRfk">A. Annok. Tartu linna eelarve ja selle jätkusuutlikkus. Bakalaureuse töö. Tartu 2015</ref>
<ref name="FYtyY">KOFS § 34 lg 3.</ref>▼
<ref name="oUXzj">Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise kord § 1 lg 2</ref>
<ref name="UrAdk">KOFS § 5 lg 2.</ref>▼
<ref name="HSven">Indrek Mustimets. Kaasava eelarve abil linna parema mõistmiseni. Riigikogu Toimetised, nr 29, 2014</ref>
<ref name="N0qlq">KOKS § 37 lg 1.</ref>▼
<ref name="wknmF">Ivanova, N. (2017). Kohaliku omavalitsuse jõukuse ja kodanike aktiivsuse vastastikune mõju kaasava eelarve näitel. Lõputöö. Tartu Ülikooli Narva Kolledž, ühiskonnateaduste osakond.</ref>
<ref name="N1U6W">KOKS § 371 lg 1.</ref>▼
<ref name="HgHjs">Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, RT I, 04.07.2017, 22.</ref>
<ref name="BFW6p">KOFS § 20 lg 1.</ref>▼
<ref name="9BPMx">Eesti Vabariigi põhiseadus, RT I, 15.05.2015, 2.</ref>
<ref name="i7Tvr">Noortekogud ja noortevolikogud Eestis. Mis on kohalik omavalitsus? Arvutivõrgus: https://noortekogud.wordpress.com/2013/07/20/mis-on-kohalik-omavalitsus/ (28.04.2018).</ref>
282. rida ⟶ 291. rida:
<ref name="tRANp">Tartu. Kaasav eelarve. Arvutivõrgus: http://tartu.ee/et/kaasav-eelarve (30.04.2018).</ref>
<ref name="44EMA">Riigikantselei. Valitsuse toetamine. Kaasamine. Arvutivõrgus: https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/kaasamine (30.04.2018).</ref>
▲<ref name="CmliQ">Olle, lk 206.</ref>
▲<ref name="UvxD0">KOFS § 26 lg 1</ref>
▲<ref name="lrdxT">KOKS § 45 lg 5</ref>
▲<ref name="XdIbk">KOFS § 23 lg 2.</ref>
▲<ref name="3hbVw">KOFS § 23 lg 3.</ref>
▲<ref name="ePE1k">KOFS § 34 lg 1.</ref>
▲<ref name="FYtyY">KOFS § 34 lg 3.</ref>
▲<ref name="UrAdk">KOFS § 5 lg 2.</ref>
▲<ref name="N0qlq">KOKS § 37 lg 1.</ref>
▲<ref name="N1U6W">KOKS § 371 lg 1.</ref>
▲<ref name="BFW6p">KOFS § 20 lg 1.</ref>
<ref name="doHcE">{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv | Pealkiri = Eesti Vabariigi põhiseadus | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = Vastu võetud 28.06.1992 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = | Arhiivimisurl= | Arhiivimisaeg= | tsitaat=}}</ref>
<ref name="LgmQ1">{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/13288237 | Pealkiri = Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-4-1-8-09, p 160 | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 16.03.2010 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = | Arhiivimisurl= | Arhiivimisaeg= | tsitaat=}}</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kohalik_omavalitsus"