Kaitsemehhanismid: erinevus redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine using AWB
(Uus lehekülg: ''''Kaitsemehhanismid''' on psühholoogias alateadvuslikud käitumismudelid, mis vähendavad potentsiaalselt kahjulikust või vastuvõetamatust ol...')
 
P (pisitoimetamine using AWB)
'''Kaitsemehhanismid''' on [[Psühholoogia|psühholoogiaspsühholoogia]]s [[Alateadvus|alateadvuslikudalateadvus]]likud käitumismudelid, mis vähendavad potentsiaalselt kahjulikust või vastuvõetamatust olukorrast tekkivat ärevust.<ref>{{cite book |last=Schacter |first=Daniel L. |title=Psychology Second Edition |year=2011 |publisher=Worth Publishers |location=41 Madison Avenue, New York, NY 10010 |isbn=978-1-4292-3719-2 |pages=482–483}}</ref>
 
Kaitsemehhanismid võivad põhjustada tervislikke või ebatervislikke tagajärgi sõltuvalt asjaoludest ja sagedusest, millega mehhanisme kasutatakse.<ref name=utah>[http://www.utahpsych.org/defensemechanisms.htm Utah Psych. "Defense Mechanisms"] 2010. Retrieved on 05 October 2013.</ref> [[Psühhoanalüütiline teooria|Psühhoanalüütilises teoorias]] on kaitsemehhanismid psühholoogilised strateegiad, mida kasutab mitteteadvustatud meel, et manipuleerida, eitada või moonutada reaalsust selleks, et kaitsta end ärevustunde, vastuvõetamatute impulsside eest ja säilitada ettekujutus endast.<ref>{{cite web|url=http://info.med.yale.edu/psych/3s/self_schema.html |title=archive of: www.3-S.us What is a self-schema? |publisher=Info.med.yale.edu |date= |accessdate=2013-05-05 |deadurl=yes |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130204225215/http://info.med.yale.edu/psych/3s/self_schema.html |archivedate=February 4, 2013 }}</ref> Protsessid, mis manipuleerivad, eitavad või moonutavad reaalsust võivad olla:
* '''repressioon''' ehk valusate mõtete ja tunnete kaotamine oma teadvusest, kuigi see võib sümboolses vormis uuesti esile tulla;<ref name=utah/>
* '''identifitseerimine''' - objekti või mõtte endaga samastamine;<ref>Chalquist, Craig. [http://www.terrapsych.com/freud.html "A Glossary of Freudian Terms"] 2001. Retrieved on 05 October 2013.</ref> ja
* '''ratsionaliseerimine''' - oma käitumisele ja motivaatoritele "hea" ja vastuvõetava põhjenduse leidmine, asendades sellega tegelikud põhjused. <ref name=utah/><ref>{{cite web|author=Contributor: GeorgeT |url=http://listverse.com/2007/11/15/top-7-psychological-defense-mechanisms/ |title=Top 7 Psychological Defense Mechanisms |publisher=Listverse |date= |accessdate=2013-05-05}}</ref> Psühhoanalüütilises teoorias peetakse repressiooni teiste kaitsemehhanismide aluseks.<ref name=utah/>
 
Terved inimesed kasutavad elu jooksul erinevaid kaitsemehhanisme. Ego kaitsmine muutub haiguslikuks siis, kui nende mehhanismide püsiv kasutamine toob kaasa ebastabiilse käitumise, mis kahjustab füüsilist või vaimset tervist. Kaitsemehhanismide kasutamist põhjustab vajadus kaitsta oma ego ärevuse või ühiskondliku hukkamõistu eest või pakkuda võimalust põgeneda olukordadest, millega ei suudeta hakkama saada.<ref>{{cite web |url=http://www.britannica.com/eb/article-9029737/defence-mechanism |title=defence mechanisms -- Britannica Online Encyclopedia |publisher=www.britannica.com |accessdate=2008-03-11 }}</ref>
 
== Neljatasandiline klassifikatsioon ==
Psühhiaater [[George Eman Vaillant]] tutvustas kaitsemehhanismide neljatasandilist klassifikatsiooni: <ref name="Cramer">{{Cite book|title=Protecting the Self|last=Cramer|first=Phebe|publisher=The Guilford Press|year=May 2006|isbn=9781593855284|location=|page=[https://books.google.com/books?id=FNsmzy-lLagC&pg=PA17 17]}}</ref>
 
* I tase - patoloogilised kaitsemehhanismid (psühhootiline eitamine, eksitav projektsioon)
 
=== Tase 1: "psühhootiline" ===
Selle tasandi mehhanismid, kui nad on domineerivad, on peaaegu alati patoloogilised. Need kuus kaitserefleksi koos võimaldavad ümber korraldada väliseid kogemusi, selleks et kõrvaldada vajadus tegelikkusega toime tulla. Nende mehhanismide järjepidevad kasutajad paistavad teistele kui ebaratsionaalsed või hullumeelsed. Need on "psühhootilised" kaitsemehhanismid, mis esinevad avalikus psühhoosis. Neid leidub ka unenägudes ja lapsepõlves. <ref name="Vaillant, G. E. 1986">Vaillant, G. E., Bond, M., & Vaillant, C. O. (1986). An empirically validated hierarchy of defence mechanisms. Archives of General Psychiatry, 73, 786–794. George Eman Valillant</ref>
Nende hulka kuuluvad:
* Ettekujutatav projekteerimine: ettekujutused välisest reaalsusest, tavaliselt tagakiusava iseloomuga.
 
=== Tase 2: ebaküps ===
Need mehhanismid esinevad sageli täiskasvanutel. Need mehhanismid vähendavad stressi ja ärevust, mida tekitavad ähvardavad inimesed või ebamugav reaalsus. Selliste kaitsemehhanismide liigset kasutamist peetakse sotsiaalselt ebasoovitavaks, kuna need on ebaküpsed, raskesti käsitletavad ja neil puudub side tegelikkusega. Need on nn "ebaküpsed" kaitsemehhanismid ja liigkasutus põhjustab peaaegu alati tõsiseid probleeme ja inimene ei suuda eluga hakkamasaada. Neid kaitsemehhanisme nähakse [[Depressioon|depressioonidepressioon]]i ja [[Isiksushäired|isiksushäirete]] korral. Nende hulka kuuluvad:
 
* Mõtlematu tegutsemine: inimene hakkab tegutsema oma teadvustamata soovi või impulsi ajel, saamata aru oma emotsioonist, mis sellise käitumise esile kutsus.
*[[Hüpohondria]]: liigne mure, et ollakse väga haige.
*[[Passiiv-agressiivne käitumine]]: vaenulikkuse kaudne väljendamine.
*Projektsioon: [[paranoia]] lihtsam vorm. Projektsioon vähendab ärevust, lubades soovimatute impulsside või soovide avaldumist, ilma et neid teadvustaks. Vastuvõetamatute või soovimatute mõtete ja emotsioonide omistamine kellelegi teisele - sisaldab suuri eelarvamusi ja [[Armukadedus|armukadedustarmukadedus]]t, välisele ohule üliärritunult reageerimist ja „ebaõigluse"ebaõigluse kogunemist”kogunemist", mille eesmärk on viia vastuvõetamatud mõtted, tunded ja impulsid üle kellelegi teisele nii, et tema negatiivseid mõtteid, tundeid, uskumusi ja motivatsiooni peetakse kellegi teise omadeks.
*Skisoidne fantaasia: kalduvus taganeda oma fantaasiatesse, et lahendada sisemisi ja väliseid konflikte.
 
*Intellektualiseerimine: isoleerimise vorm; keskendutakse olukorra intellektuaalsetele komponentidele nii, et ärevusttekitavad emotsioonid jääks eemale; emotsioonide eraldamine ideedest; soovidest mõtlemine formaalses, väheerutavas vormis ja tegutsemisest loobumine; vastuvõetamatute emotsioonide vältimine, keskendudes intellektuaalsetele aspektidele (isolatsioon, ratsionaliseerimine, rituaalid, tagasivõtmine, hüvitamine ja maagiline mõtlemine).
*Reaktsiooni moodustamine: ohtlikukspeetavate või mittesobivate teadvustamata soovide või impulsside muundamine vastupidisteks; käitumine, mis on täiesti vastupidine sellele, mida inimene tõeliselt tahab või tunneb; inimene hakkab uskuma vastupidiselt, kuna tema tõeline veendumus põhjustab ärevust.
*Repressioon: protsess, mis püüab asendada korduvaid ihasid meeldivate instinktide vastu, seda põhjustab hirm kannatada saada, kui saab rahuldatud; iga lükatakse alateadvusesse, et vältida selle teadvusesse tulemist; näiliselt seletamatu naiivsus, mälu kadumine või oma olukorrast ja seisundist mitteteadlik olemine; emotsioon on teadlik, kuid selle taga olev iha puudub.
 
=== Tase 4: täiskasvanud ===
*Huumor: omi ebameeldivaid ideid ja tundeid võib teistele ka otse rääkida ja nii tunduvad nad naljakad.
*Sublimatsioon: Oma ebameeldivate emotsioonide või instinktide muutmine normaalseteks tegevusteks, käitumiseks või emotsioonideks, näiteks raskete meeskonna spordialadega tegelemiseks.
*Allasurumine: teadlik otsus lükata tähelepanu nendelt mõtetelt ja emotsioonidel eemale, millega kohe hakkama ei saa, nii et nendega saaks tegeleda hiljem.
 
Täiskasvanud kaitsemehaanisme kutsutakse ka [[Toimetulek (psühholoogia)|toimetulekumehhanismideks]], kuna nendega tegeletakse teadlikult.
76 062

muudatust