Intonatsioon (keeleteadus): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
'''Intonatsioon''' ehk [[kõnemeloodia]] on "kõneleja põhitooni varieerumine mingi lausungi piires, mida kuulaja tajub helikõrguste muutumisena".<ref name="xiKkT" />
 
Seega räägitakse ühtlasest, tõusvast, langevast, küsivast, laulvast intonatsioonist.<ref name="6lK2A" /> Intonatsiooni mõistet ei tohi segi ajada [[Fleksioon|fleksioonifleksioon]]i, [[Rõhk (keeleteadus)|rõhu]] või [[Aktsent|aktsendiga]].
 
Intonatsioon kuulub [[prosoodia]]<nowiki/>nähtuste hulka, nagu ka rõhk ja välde. Intonatsiooni mõjutavad näiteks lausungi grammatiline struktuur, infostruktuur ja suhtlusfunktsioon. <ref name=":0" />
 
Intonatsioon on universaalne, mis tähendab, et see toimub sarnaselt enamikus keeltes. Foneetikas tehakse vahet lugemisintonatsioonil ja [[Spontaanne kõne|spontaanse kõne]] intonatsioonil, sest kõnemeloodia on mõjutatud sellest, kas tegemist on etteloetud teksti või spontaanse kõnega.<ref name=":0" />
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras|pealkiri=Eesti keele hääldus. Eesti keele varamu II|aasta=2016|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}</ref>
<ref name="xiKkT">{{Netiviide|Autor=|URL=https://term.eki.ee/termbase/view/9062800/en/et/?initial=I#/concept/view/1402722412/|Pealkiri=Foneetika sõnastik|Väljaanne=Termeki|Aeg=|Kasutatud=12.03.2018}}</ref>
<ref name="6lK2A">{{Netiviide|Autor=|URL=http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=intonatsioon&F=M|Pealkiri=Eesti keele seletav sõnaraamat|Väljaanne=EKSS|Aeg=|Kasutatud=12.03.2018}}</ref>
<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras|pealkiri=Eesti keele hääldus. Eesti keele varamu II|aasta=2016|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=}}</ref>
}}