Hoiak: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:87CA:9180:8185:79F5:ADFD:A31A|aasta=2018|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|lisaja=2001:7D0:87CA:9180:8185:79F5:ADFD:A31A|aasta=2018|kuu=mai}}
'''Hoiak''' on üks sotsiaalteaduste kasutatavamaid [[mõiste
== Hoiaku mõiste evolutsioon ==
Esimesena võtsid hoiaku mõiste kasutusele [[sotsioloog
Psühholoog [[Gordon Allport]] individualiseeris hoiaku mõiste, hakates kirjeldama seda indiviiditasandil stiimuli-reaktsiooni terminoloogias.
Tänapäeval peetakse hoiaku all silmas indiviidi psühholoogilist kalduvust hinnata objekte või nähtusi teataval moel. Hoiakud võivad avalduda nii teadlikult kui ka mitteteadlikult ja need on emotsionaalsete reaktsioonidega tugevasti seotud.<ref name="Eagly" /> Käitumise prognoositavuse suurendamiseks lisasid [[Icek Ajzen|Ajzen]] ja [[Martin Fishbein|Fishbein]]<ref name="Ajzen" /> oma hoiakute mudelisse ka normatiivsed käitumiskavatsused ning erinevate käitumisviiside tajutud kerguse või raskuse. Nende käsitlus on tuntud planeeritud tegevuse teooriana, mille kohaselt on individuaalsed hoiakud koos käitumiskavatsuste ning üldiste normide ja käitumisviiside tunnetatud kergusega aluseks inimeste käitumisele.
Hoiakud on olemuselt [[hinnang]]ud. Nad näitavad, kuidas me orienteerime end selliste objektide suhtes, mida nimetatakse hoiaku referendiks. Kõigil hoiakutel on abstraktsem või konkreetsem referent ehk objekt, mille all peetakse silmas mitte ainult materiaalseid või vaimseid objekte, vaid samuti protsesse nagu [[valimised]] või abstraktsemaid nähtusi nagu [[liberalism]], [[võrdsus]] või [[sotsioloogia]]. Referendile osutades näitab hoiak talle antavat hinnangut. Hoiakutest rääkides kasutatakse hinnangulisi väljendeid nagu
== Kirjandus ==
21. rida:
}}
[[Kategooria:Sotsioloogia]]
[[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Sotsiaalpsühholoogia]] |