Fantaasia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
4. rida:
[[Antiikfilosoofia]]s ei tähendanud fantaasia ebareaalse ette kujutamist, vaid pigem oli see vahetu tunnetuse vastuvõtmise tulemus. Seda selgitatakse läbi ''phantasia'' seotuse verbiga ''phainetai'' 'ilmnema, paistma', millest lähtuvalt on fantaasia kõik, mis inimesele mingil viisil ilmneb või paistab, st eelkõige [[olev]]. See, et ilmneb midagi, mis ei ole, on [[kreekalikkus|kreekaliku]] mõtlemise raames pigem erijuht kui reegel, mistõttu on fantaasia kreekalikus mõistmises selle võimalik ebareaalne iseloom kõrvaline. Seega võiks ütelda, et mitte inimene ei kujuta endale olevat ette, vaid olev kujutab või kujutleb end inimesele.
Fantaasia seob rangelt filosoofilises tähenduses ebareaalsusega [[René Descartes]] oma meditatsioonides, kus ta viib läbi oma radikaalse [[kahtluse meetod
==Freud ja unistamine==
[[
[[Sigmund Freud]] pidas fantaasiat ({{lang-de|Fantasie}}) inimese [[kaitsemehhanism
[[Unistamine]] oli Freudile väärtuslik ressurss. "Need unistused panevad paika (sks. ''Objektbesetzung'') suure hulga huvisid, nad on subjektile väga hinnalised ja tavaliselt on neisse peidetud hulk tundlikkust. Sellised fantaasiad võivad olla nii alateadvuslikud kui teadlikud."<ref>Sigmund Freud, ''On Psychopatholgy'' (Penguin Freud Library 100 p. 88</ref> Ta leidis, et fantaasiad sisaldavad suure hulga subjekti tõelist ja loomupärast personaalsust ja jõuline inimene on see, kes suudab oma pingutustega soovunelmad tõeliseks teha. See võib olla kunstnik, kes suudab oma fantaasiad loomingusse panna, mitte hukutava neuroosi sümptomitesse.<ref>Sigmund Freud, ''Five Lectures on Psycho-Analysis'' (London 1995) p. 81</ref>
18. rida:
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Filosoofia]]
|