Fantaasia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
 
4. rida:
[[Antiikfilosoofia]]s ei tähendanud fantaasia ebareaalse ette kujutamist, vaid pigem oli see vahetu tunnetuse vastuvõtmise tulemus. Seda selgitatakse läbi ''phantasia'' seotuse verbiga ''phainetai'' 'ilmnema, paistma', millest lähtuvalt on fantaasia kõik, mis inimesele mingil viisil ilmneb või paistab, st eelkõige [[olev]]. See, et ilmneb midagi, mis ei ole, on [[kreekalikkus|kreekaliku]] mõtlemise raames pigem erijuht kui reegel, mistõttu on fantaasia kreekalikus mõistmises selle võimalik ebareaalne iseloom kõrvaline. Seega võiks ütelda, et mitte inimene ei kujuta endale olevat ette, vaid olev kujutab või kujutleb end inimesele.
 
Fantaasia seob rangelt filosoofilises tähenduses ebareaalsusega [[René Descartes]] oma meditatsioonides, kus ta viib läbi oma radikaalse [[kahtluse meetod|kahtluse meetodit]]it, mille äärmuslikuks täiuseks on kahtlemine [[reaalsus]]es üldse. Fantaasia saab oma eelkõige ebareaalsusega seotud tähenduse alles [[uusaja filosoofia]]s.
 
==Freud ja unistamine==
[[FilePilt:Helleu - Daydream.jpg|thumb|right|240pxpisi|''Rêverie'' ([[unistamine]]), 1901, kunstnik [[Paul César Helleu]]]]
[[Sigmund Freud]] pidas fantaasiat ({{lang-de|Fantasie}}) inimese [[kaitsemehhanism|kaitsemehhanismiks]]iks. Ta leidis, et inimene ei saa hakkama vaid selle vähese rahuldusega, mida reaalsus on võimeline pakkuma. "Me lihtsalt ei saa lihtsalt hakkama ilma abistavate konstruktsioonideta," ütles [[Theodor Fontane]]<ref>Sigmund Freud, ''Introductory Lectures on Psycho-Analysis'' (Penguin Freud Library 1) p. 419</ref> Kui lapsepõlve täiskasvanuks adapteerimise printsiip avastati, nii eraldus ka üks liik mõttetegevust. Seda hoiti eemal reaalsusega katsetamisest ja jäeti vaid naudingu printsiibile allutatuks. See mõttetegevus oli fantaseerimine.<ref>Sigmund Freud, ''On Metapsychology'' (Penguin Freud Library 11) p. 39</ref> Ta võrdles fantaseerimist ideega, et loodus säilitab oma algse oleku kus kõik, kaasaarvatud selle, mis on ebavajalik või mürgine, saab kasvada ja paljuneda seal, kus ta tahab.<ref>Freud, ''Introductory'' p. 419</ref>
 
[[Unistamine]] oli Freudile väärtuslik ressurss. "Need unistused panevad paika (sks. ''Objektbesetzung'') suure hulga huvisid, nad on subjektile väga hinnalised ja tavaliselt on neisse peidetud hulk tundlikkust. Sellised fantaasiad võivad olla nii alateadvuslikud kui teadlikud."<ref>Sigmund Freud, ''On Psychopatholgy'' (Penguin Freud Library 100 p. 88</ref> Ta leidis, et fantaasiad sisaldavad suure hulga subjekti tõelist ja loomupärast personaalsust ja jõuline inimene on see, kes suudab oma pingutustega soovunelmad tõeliseks teha. See võib olla kunstnik, kes suudab oma fantaasiad loomingusse panna, mitte hukutava neuroosi sümptomitesse.<ref>Sigmund Freud, ''Five Lectures on Psycho-Analysis'' (London 1995) p. 81</ref>
18. rida:
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Filosoofia]]