Eesti Kirjandusmuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
27. rida:
}}
[[Pilt:ELM-2 2017.tif|pisi|Eesti Kirjandusmuuseum, 2017. Foto: Alar Madisson (EKM)]]
'''Eesti Kirjandusmuuseum''' ([[lühend]] '''EKM''') on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hallatav riigi [[teadus- ja arendusasutus]] [[Tartu]]s, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku [[mäluasutus]]e ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule ([[folkloristika]]) teaduslikke [[arhiiv]]e ning eesti rahvustrükise ja vanaraamatu kogusid ning tagab nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.<ref>
▲'''Eesti Kirjandusmuuseum''' ([[lühend]] '''EKM''') on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hallatav riigi [[teadus- ja arendusasutus]] [[Tartu]]s, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku [[mäluasutus]]e ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule ([[folkloristika]]) teaduslikke [[arhiiv]]e ning eesti rahvustrükise ja vanaraamatu kogusid ning tagab nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.<ref> [https://www.riigiteataja.ee/akt/107032017012 Eesti Kirjandusmuuseumi põhimäärus] Riigi Teataja (vaadatud 29.10.2017) </ref>
Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutses aastail 2001–2007 Eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus ja tegutseb [[Eesti teaduse tippkeskused|Eesti-uuringute Tippkeskus]],<ref>[https://www.folklore.ee/CEES Eesti-uuringute tippkeskus] (vaadatud 29.10.2017)</ref> mille uurimisrühmades osalevad teadustöötajad ja doktorandid Eesti Kirjandusmuuseumist, [[Tartu Ülikool]]i humanitaarteaduste ja kunstide ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast, [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudist]], [[Tallinna Ülikool]]ist, [[Eesti Muusikaakadeemia]]st ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist.
Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutseb [[EKM Teaduskirjastus]] (asutatud 2007), mille ülesandeks on välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud eelretsenseeritavat teaduskirjandust (teadusperioodika, aastaraamatud, artiklikogumike ja monograafiate sarjad jm trükised). Mitmed olulised EKM Teaduskirjastuse väljaanded on indekseeritud rahvusvahelistes andmebaasides.<ref>[http://www.folklore.ee/kirjastus/ EKM Teaduskirjastus] (vaadatud 29.10.2017)
Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustegevus on positiivselt hinnatud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.<ref>[http://www.kirmus.ee/pildid/pdf/Evalveerimise%20raport_EV100_Eesti%20Kirjandusmuuseum_humanitaarteadused%20ja%20kunstid.pdf Evalveerimise raport_EV100_Eesti Kirjandusmuusem_humanitaarteadused ja kunstid.pdf] (vaadatud 29.10.2017)</ref>
== Ajalugu<ref name="Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu">[http://www.kirmus.ee/est/teenused/ajalugu.html Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu] (vaadatud 29.10.2017)</ref> ==
[[Pilt:ELM-1 2017.tif|pisi|EKM pärast 2017. aasta remonti. Foto: Alar Madisson (EKM)
EKMi ajalooks võib pidada tema valduses olevate kogude ajalugu, sest need on läbi aegade mänginud muuseumi kujunemisel põhilist rolli.
Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor [[Johann Heinrich Rosenplänter|J. H. Rosenplänter]] 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud [[Kristian Jaak Peterson|K. J. Petersoni]], [[Otto Wilhelm Masing|O. W. Masingu]] jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Fr. R. Kreutzwald]] jt, esimese suurkogumise organiseeris aga [[Jakob Hurt]], kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas [[Oskar Kallas]], kes kandis siia üle [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O. Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]], oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu.
70. rida ⟶ 69. rida:
1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia ja folkloristika osakonnad, kuid alates 2014. aastast [[Etnomusikoloogia osakond]]a EKMis enam ei eksisteeri.
Aastatel 2001–2007 töötas Eesti Kirjandusumuuseumis eesti esimene humanitaarteaduste tippkeskus "[[Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus]]" <ref>[http://www.folklore.ee/tippkeskus/ Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus] (vaadatud 25.02.2018)</ref>
2016–2023 töötab Eesti Kirjandusmuuseumi juhtimisel "[[Eesti-Uuringute Tippkeskus]]" <ref>[http://www.folklore.ee/CEES Eesti-Uuringute Tippkeskus] (vaadatud 25.02.2018)</ref>
2017. aastast on kirjandusmuuseum Eesti Keeleressursside Keskuse konsortsiumliige.<ref>[https://keeleressursid.ee/et/eesti-keeleressursside-keskus Eesti Keeleressursside Keskuse veebileht] (vaadatud 29.10.2017)</ref>
== Struktuur ==
[[Pilt:ELM-3 2017.tif|pisi|EKM Pepleri tänava poolt (2017). Foto: Alar Madisson (EKM)
Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:<ref>[http://www.kirmus.ee/pildid/pdf/P18_EKM%20nime%20kasutamise%20kord_lisa%201.pdf Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle osakondade nimede kasutamise kord] (vaadatud 29.10.2017)</ref>
93. rida ⟶ 92. rida:
[[Pilt:Linna paev2013 2.jpg|pisi|Linna päev 2013,
EKMi sein.
Foto: Lilian Lukka]]
Eesti Rahva Muuseumi loomisel 14. aprillil 1909 nähti muuseumi ühe põhiülesandena raamatukogu rajamist, mille ülesandeks on koguda trükiseid sellises ulatuses, mis võimaldaks eestlaste ja nende maa teaduslikku uurimist. Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimehe Oskar Kallase eestvõttel moodustati Eesti Rahva Muuseumi juurde raamatukogu, mille nurgakiviks sai Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt muuseumile üle antud raamatukogu (rajatud 1883. aastal toonase üliõpilase Oskar Kallase initsiatiivil, milles sisaldus ligi 10 000 köidet). 1919. aastast 1940. aasta sügiseni tegutseti Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukoguna rahvusraamatukogu staatuses.
104. rida ⟶ 103. rida:
Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) asutati 6. aprillil 1929. aastal, mil ühendati Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi käsikirjalised kogud.
EKLA peamisteks ülesanneteks on kultuurilooliselt oluliste käsikirjaliste allikmaterjalide, fotode, kunstiteoste ja audiovisuaalse ainese kogumine, korrastamine, säilitamine ning uurijatele kättesaadavaks tegemine.
Arhiivis on 402 [[käsikiri|käsikirjalist]] fondi, mis enamasti on personaalkogud (Fr. R. Kreutzwald, Fr. Tuglas, B. Alver, J. Aavik, B. Kangro, M. Under ja A. Adson, H. Kiik jt), kuid on ka asutuste ja organisatsioonide fonde (Eesti Kirjameeste Selts, "Vanemuine", Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Eesti Komitee, kirjastused jm).
Fotokogusid on 241, säilikute üldarvuga u 280 000, neist digitaalseid pildistusi on umbes 40 000.
Arvukalt on vanemaid fotosid 19. sajandi teisest poolest (vt ka V. Asmer "Esimestest piltnikest Eestimaal ja ..." EKM 1996. a aastaraamatus).
Kunstikogus leidub maale kirjanikest ja kultuuritegelastest, skulptuure, eesti kunstnike raamatuillustratsioone, eksliibriseid ja graafilisi töid.
132. rida ⟶ 131. rida:
Osakonna eesmärk on eesti folkloori ja folkloristika alusuuringud, tulemuste tutvustamine kodumaal ja ka rahvusvaheliselt. Sellest tulenevalt tegeletakse mitmesuguste rahvaluuleliikide ja -žanride uurimisega. Näiteks uuritakse [[rahvajutt]]e ja [[rahvausund]]it, kujundkõnet ja rahvaluule [[lühivorm]]e. Samuti analüüsitakse folkloori väljendusviise ja kontekste uues meedias, huumori olemust ja toimet kultuuris ning rahvapäraseid teadmisi [[astronoomia]]st, [[botaanika]]st ja [[rahvameditsiin]]ist. Eesti arhiivides leiduvate materjalide põhjal on koostatud rahvajuttude, lühivormide, uskumusteadete ja ajaloolise traditsiooni andmebaasid. Nendest leiduva abil saab avardada oma käsitlusi folkloorist ja võrrelda nüüdisaegset folkloori varasemaga.
Folkloristikaosakond tegeleb akadeemiliste väljaannete toimetamise ja kirjastamisega. Näiteks koostatakse ja avaldatakse alates aastast 1996 kahte Eestis esimesena avatud juurdepääsuga täistekstilist akadeemilist eelretsenseeritavat erialaajakirja Folklore. Electronic Journal of Folklore<ref>[https://www.folklore.ee/folklore/ Electronic Journal of Folklore] (vaadatud 29.10.2017)</ref> ja Mäetagused;<ref name="Mäetagused">[http://www.folklore.ee/tagused/ Mäetagused] (vaadatud 04.09.2017)</ref>, ja Mäetagused;<ref
== Andmebaasid ==
Meiliühendus rajati teadlaste eestvõtmisel 1993. aastal, peamine osa arvutivõrgust ja töökohtadest kirjandusteadlastele, nn Kirmusvõrk ja folklorostidele taas avatud projekti konkursside ja teadlasinitsiatiiviga 1995. Selle ja paari järgneva aastaga rajati peamiselt teadusgrantide abiga kohtvõrk, serverid, alustati IT rakendamist teadustöös, algas digitaalsete korpuste rajamine.
Tänaseks on EKMis ligikaudu 50 andmebaasi. Suurem osa neist on erialaseid andmebaasid, näiteks grafiti andmebaas, eesti regilaulude andmebaas, eesti piltmõistatused, kohapärimuse andmebaas.<ref>
Andmebaasid on väga erinevas suuruses ja tehniliste lahendustega, samuti on need loodud väga erinevatel aegadel: 90ndatest alates tänapäevani. Näiteks 2002. aastal käivitati retrospektiivse ajakirjanduse analüütilise bibliograafia andmebaas BIBIS.<ref>[http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Biblioserver.] (vaadatud 29.10.2017)</ref> 2004. aastal alustati ajalehtede indekseerimist andmebaasis DEA ning veebipõhise pseudonüümide andmebaasi [[Eesti biograafiline andmebaas ISIK|ISIK]] loomist.<ref>
Käimas on ka projekt, mille käigus avaldatakse andmebaaside ja muude andmekogude materjale Meta-Share lehele,
=== Kivike ===
Kõige kesksem andmebaas EKMis on failirepositoorium [https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike], kuhu on koondatud paljude teiste andmebaaside info linkimise teel. Kasutaja saab tutvuda EKMi materjalidega ja teha päringuid, samuti tellida teavikuid. Kivikeses leiduv materjal on vaba teadus- ja õppetöö eesmärkidel kasutamiseks.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= Kivike] (vaadatud 29.10.2017)</ref> Praeguseks on Kivikeses 335668 säilikut (34 TB), täpsema ülevaate annab arvandmete tabel Kivikese kodulehel.<ref>[https://kivike.kirmus.ee/arvandmed Kivikese arvandmed] (vaadatud 29.10.2017)</ref>
== Direktorid<ref
[[Pilt:ELM-4 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseum klaasgalerii.
Foto: Alar Madisson (EKM)
1940–1945 oli [[Mart Lepik]] Riikliku Kirjandusmuuseumi esimees (november 1940 – 19. veebruar 1945).
200. rida ⟶ 199. rida:
== Videod ==
[[Pilt:ELM Panorama 2017.tif|pisi|Panoraamülesvõte aastal 2017. Foto: Alar Madisson (EKM)
*[https://www.uttv.ee/naita?id=24703 EKM-i vanemteadur Piret Voolaid räägib teemal "Argielulised muutused eesti mõistatuste näitel"], Tartu Ülikooli Televisioon UTTV (vaadatud 14.09.2017)
*[https://www.youtube.com/watch?v=CWFn628LfUk EKM-i juhtivteadur Mare Kõiva räägib Eesti-uuringute Tippkeskusest], Sihtasutus Archimedes, YouTube (vaadatud 14.09.2017)
|