Mihhail Lomonossov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ashela (arutelu | kaastöö)
P eemaldasin koma, mis tegi mehest paadi + kirjutasin ühe vildaka lause ümber. soovitaks natuke suuremat ümberkirjutamist, kui kellelgil aega ja hakkamist on.
P →‎top: pisitoimetamine using AWB
1. rida:
[[Pilt:Lomonosov.jpg|thumbpisi|Mihhail Lomonossov]]
'''Mihhail Lomonossov''' ([[vene keel]]es Михаил Васильевич Ломоносов; [[19. november]] [[1711]] – [[15. aprill]] [[1765]]) oli vene teadlane, entsüklopedist, [[polühistor]], luuletaja ja ühiskonnategelane.
 
Asutas [[Moskva ülikool]]i, mis kannab tänapäeval tema nime. [[Aleksandr Puškin]] nimetas Lomonossovit esimeseks vene ülikooliks.
 
Lomonossovile kuuluvad väljapaistvad tööd [[füüsika]]s, [[keemia]]s, [[mäendus]]es ja [[metallurgia]]s. Ta arendas edasi [[soojuse molekulaarkineetiline teooria|soojuse molekulaarkineetilist teooriat]] ning kasutas oma töödes varjatud kujul [[massi jäävuse seadus]]t ja [[energia jäävuse seadus]]t. Lomonossov on kirjutanud fundamentaalseid töid vene rahva ajaloost. Ta on nüüdisaegse [[vene keel]]e grammatika rajaja.
8. rida:
Aastast [[1763]] kuulus ta [[Venemaa Teaduste Akadeemia]]sse. Ta oli läbi aegade esimene venelasest Venemaa Teaduste Akadeemia liige (eelmised olid üldjuhul [[sakslane|sakslased]]).
 
Praegune [[Gonsiori tänav]] [[Tallinn]]as kandis [[1950]]–[[1991]] Lomonossovi tänava nime.
 
Juba vanaaja filosoofid oletasid, et soojusnähtused on tingitud keha koostisosakeste liikumisest. Lomonossov omab suurt rolli soojuse molekularkineetilise teooria arendamises. Lomonossovi arvates olid soojusnähtused tingitud aineosakeste pöörlemisest. Oma teooria põhjal andis ta üldjoontes õige seletuse sulamisele, aurustumisele ja soojusjuhtivusele. Ta jõudis järeldusele, et on olemas suurim ehk viimane külmaaste, mis vastab aineosakeste liikumise lakkamisele. Hiljem sõnastati see kui aine [[absoluutne nulltemperatuur]].