Leonardo da Vinci: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
26. rida:
[[Pilt:Leonardo Da Vinci signature from Forster codex.svg|pisi| ]]
[[Pilt:Vinci, Leonardo da 1452-1519 Signature from the Paintings and Drawings 08 Signature.jpg|pisi|
Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase [[Helen Gardner]]i sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge"{{lisa viide}}.
51. rida:
[[Pilt:Leonardo da Vinci Annunciation.jpg|pisi|300px|vasakul|''Maarja kuulutus'']]
Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus [[5. august]]ist [[1473]]. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui ka rohelust liikuvana.
[[Pilt:Leonardo_da_Vinci_-_Adorazione_dei_Magi_-_Google_Art_Project.jpg|pisi
Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" ([[1472]]–[[1475]]). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel talle omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud [[1470. aastad|1470. aastate]] algusse, aga viimasel ajal usutakse, et [[ingel]] on maalitud hiljem (u [[1480]]). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel.
76. rida:
Päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Põhjuseks võis olla pigem praktika, kui saladuse pidamine, mida on tihti põhjuseks pakutud. Kuna Leonardo oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Tema joonistused ja märkmed näitavad huvide tohutut ulatust: alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimise kingade jaoks. Seal on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta.
Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku
==Teaduslikud uurimistööd==
| |||