Endel Tulving: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Viited |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
'''Endel Tulving''' (kuni 19.08.1938 Tulff; sündinud [[26. mai]]l [[1927]] [[Petseri]]s) on [[eestlased|eesti]] päritolu [[Kanada]] [[eksperimentaalpsühholoogia|eksperimentaalpsühholoog]] ja kognitiivneuroteadlane.
Ta on üks tunnustatumaid [[mälu]]-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on [[episoodiline mälu|episoodilise mälu]] eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus.
10. rida:
Endel Tulving sündis 26. mail 1927. aastal Petseris kohtuniku peres
<ref name="Allik Tulvingust" />. Õpinguid alustas [[Tartu]]s [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Treffneri gümnaasiumis]]. Teise maailmasõja ja nõukogude okupatsiooni tõttu jätkus haridustee [[Saksamaa]] põgenikelaagris. Sel perioodil hakkas ta valdavalt huvi tundma psühholoogia vastu. Saksamaal töötas ta ka tõlgina ja veetis ühe aasta meditsiinitudengina Heidelbergis.
1949. aastal emigreerus [[Kanada]]sse, kus sai [[Toronto Ülikool]]i üliõpilaseks. Bakalaureusekraadi Torontost sai ta 1953. aastal ning magistrikraadi järgmisel aastal. Edasi asus ta õppima [[Harvardi ülikool]]i ning omandas Ph.D [[eksperimentaalpsühholoogia]]s 1957. aastal.
Ta oli abielus kunstnik [[Rutt Tulving]]uga. Neil on tütred Elo Ann ja Linda.
18. rida:
== Akadeemiline karjäär ==
Oma doktorantuuri lõpuperioodil 1956. aastal alustas tööd [[Toronto Ülikool]]is lektorina, kus töötas kuni emeriteerumiseni 1992. aastal. Endel Tulving valiti [[Toronto Ülikool]]i korraliseks psühholoogiaprofessoriks 1965. aastal. Erilise tunnustusena valiti ta 1985. aastal Toronto ülikooli ülikooliprofessoriks (''university professor''). Paralleelselt tööga Torontos oli ta aastatel 1970–1975 professor ka [[Yale'i Ülikool]]is. Tulving on töötanud aastatel 1974–1980 Torontos ka psühholoogia osakonna dekaanina. Pärast emeriitprofessori tiitli saamist on Tulvingu sidemed oma ''alma mater'''iga säilinud. Suurema osa ajast aga tegeleb ta teadusega Rotmani uurimisinstituudis (''Rotman Research Institute'') Baycresti Keskuses Tanenbaumi õppetooli kognitiivse neuroteaduse professorina. Tal on samuti Clark Way Harrisoni külalisprofessori koht (''Distinguished Visiting Professorship'') [[Washingtoni Ülikool]]is [[Saint Louis]]'is.
Endel Tulving on olnud ja on paljude teadusajakirjade toimetuskollegiumites (nt ''Psychological Research, European Journal of Cognitive Psychology, Journal of Experimental Psychology'' jmt). Ta oli aastatel 1969–1972 ajakirja ''Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior'' peatoimetaja. Tema avaldatud teaduspublikatsioonide hulk ulatub sadadesse. Paljud nendest on saanud klassikalisteks artikliteks või raamatuteks. Ta kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus.
Endel Tulvingu uurimisalaks on olnud mälu. Tema poolt avastatud nähtuste või loodud mõistete seas on subjektiivne organisatsioon, sisendi ja väljundi interferents, erinevus olemasoleva ja kättesaadava informatsiooni vahel, meenutusajendid (''retrieval cue''), ajendist sõltuv unustamine (''cue-dependent forgetting''), Tulving-Colotla esmase mälu indeks, meenutatavate sõnade ja nimede äratundmise nurjumine, reduktsiooni meetod mälujälgede struktuuri kindlakstegemiseks, Tulving-Wisemani funktsioon, mis seob äratundmist ajendatud [[meenutamine|meenutamisega]], kodeerimise spetsiifilisus, sünergiline ekfooria, salvestamise/ammutamise interaktsioon, pertsptiivse ja ekfoorilise sarnasuse seosed äratundmisel, [[episoodiline mälu|episoodilise]] ja [[semantiline mälu|semantilise mälu]] eristamine, erinevus noeetilse ja autonoeetilise teadvuse vahel, stohhastiline sõltumatus pertseptiivse praimimise ja eksplitsiitsete mälunäitajate vahel ja lõpuks pertseptiivne praimimine kui kvaasimälu süsteem.
== Episoodiline ja semantiline mälu ==
1972. aastal avaldas Endel Tulving artikli, mis põhjustas revolutsiooni [[mälu]] uurimise valdkonnas. Artikli sõnumiks oli, et inimese mälu pole üks, vaid on igati mõistlik ja arukas eristada vähemalt kahte omavahel põhimõtteliselt eristuvat mälusüsteemi – [[episoodiline mälu|episoodilist]] ja [[semantiline mälu|semantilist]].<ref name="Allik Tulvingust"/>
Episoodiline mälu on süsteem, mis kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Semantiline mälu teiselt poolt on mälu, mis on vajalik keele kasutamiseks. See on mentaalne tesaurus, organiseeritud teadmiste kogu,mida inimene omab sõnade ja teiste verbaalsete sümbolite kohta, nende tähenduste ja tähistuste kohta, nende omavaheliste suhete kohta, sümbolite ja mõistetega ümberkäimise reeglite, valemite ja algoritmite kohta.
[[episoodiline mälu|Episoodiline]] ja [[semantiline mälu]] on kaks propositsionaalse [[mälu]] süsteemi: nende funktsioonideks on koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks informatsioon organismi ümbritseva välismaailma kohta, selline informatsioon, mis on esitatav propositsionaalsel kujul. Neid on võimalik vastandada mälusüsteemidele, mille ülesandeks on omandada ja kasutada oskusi ja protseduure, ehk [[protseduuriline mälu|protseduurilisele mälusüsteemile]].
[[episoodiline mälu|Episoodiline]] ja [[semantiline mälu]] on sarnased selles, et nad on propositsionaalse [[mälu]] alaliigid. Vaatamata sarnasusele on aga ka olulisi erinevusi nende kahe vahel. Need erinevused on kokkuvõetavad kolme suurema kategooria alla: erinevused informatsioonis, erinevused toimimise põhimõtetes (operatsioonid) ja erinevused "kasutuses" või osas, mida mälu mängib elu erinevates avaldustes.
== Side Eestiga ==
1989. aastal valiti Endel Tulving [[Tartu Ülikool]]i audoktoriks. Ta oli [[Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus]]e juhtkomitee liige ja on [[Eesti Psühholoogide Liit|Eesti Psühholoogide Liidu]] liige.
Tulvingu otsesel toetusel leidis aset mälupsühholoogia konverents [[Tallinn]]as, mille tulemusena valmis 2000. a kogumik ''Memory, consciousness, and the brain: The Tallinn Conference'', Psychology Press, toimetajaks Endel Tulving.
[[10. jaanuar]]il [[2014]] jõudis Eestisse [[Eesti Rahva Muuseum]]is hoiustamiseks osa tema arhiivist.
64. rida ⟶ 63. rida:
* Tulving, E. (1994). ''Mälu''. Tallinn: Kupar (tõlkinud ja eessõna: [[Jüri Allik]])
* Tulving, E. (2002, 2007). ''Mälu''. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus (tõlkinud ja eessõna: [[Jüri Allik]])
* Tulving, E. (1983). ''Elements of Episodic Memory''. Oxford: Clarendon Press/Oxford University Press. (Eesti keeles on ilmunud selle lühiülevaade kogumikus "Mälu")
* Tulving, E., Pearlstone, Z. (1966). Availability versus accessibility of information in memory for words. ''Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior'', 5, 381–291.
76. rida ⟶ 74. rida:
* Habib, R., Nyberg, L., Tulving, E. (2003). Hemispheric asymmetries of memory: the HERA model revisited. ''Trends in Cognitive Sciences'', 7, 241–245.
* Rosenbaum, R. S., Stuss, D. T., Levine, B., Tulving, E. (2007). Theory of mind is independent of episodic memory. ''Science'', 318, 23.
* Dudai, Y., Roediger III, H. L., Tulving, E. (2007). Science of memory. ''Oxford Scholarship Online Monographs'', May 2007, pp.
* Kim, A. S. N., Vallesi, A., Picton, T. W., Tulving, E. (2009). Cognitive association formation in episodic memory: Evidence from event-related potentials. ''Neuropsychologia'', 47, 3162–3173.
==Vaata ka==
* [[Kent Cochrane]] – Tulvingu kauaaegne [[patsient K.C
== Välislingid ==
99. rida ⟶ 97. rida:
{{JÄRJESTA:Tulving, Endel}}
[[Kategooria:Eesti psühholoogid]]
[[Kategooria:Kanada teadlased]]
| |||