Nūr ad-Dīn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
P →Sõjad ristisõdijatega: pisitoimetamine using AWB |
||
6. rida:
==Sõjad ristisõdijatega==
[[Mosul]]i, [[Aleppo]], [[Hama]] [[atabek]] [[Imad ad-Din Zengi]] kasutas ära ristisõdijate riikides 1140ndail aastail tekkinud vastuolusid ja aastal 1143 kui hukkusid nii [[Bütsantsi keiser]] [[Johannes II Komnenos]] kui ka [[Jeruusalemma kuningate loend|Jeruusalemma]] kaasvalitseja [[Fulk (Jeruusalemm)|Fulk]] jahil olles, kasutas Zengi vaakumit ära ning aastaks 1144 [[Edessa piiramine|vallutas Edessa]]. Hoolimata Zengi surmast aastal 1146, ei suudetud Edessat tagasi vallutada. Edessa langemine moslemite kätte vapustas Euroopat ning [[teine ristisõda]] algas aastal 1148.
[[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|vasakul|Lähis-Ida aastal 1135, Esimese ristisõja tulemusel moodustatud [[ristisõdijate riigid]] on märgitud punaste ristidega
[[Akko nõukogu]]l juunis 1148 leppisid ristisõdijate kuningad [[Louis VII]] ja [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] ning Melisende ja Balduin III kokku Damaskuse ründamises. Zengi valdused olid jaotatud tema poegade vahel ning [[Damaskus]] oli sõlminud liidu Zengi poja, [[Aleppo emiir]] Nūr ad-Dīniga. Damaskus valiti näiteks [[Aleppo]] asemel ristisõja sihtmärgiks, kuna ununenud polnud lõputud Damaskusest saadetud rünnakud Jeruusalemma suunal ning geograafiliselt oleks Damaskuse vallutamine andnud head eeldused Edessa piiramiseks. Järgnenud [[Damaskuse piiramine (1148)|Damaskuse piiramine]] kukkus täielikult läbi. Ristisõdijad said viie päevaga lüüa ja olid sunnitud taanduma. Ristisõdijad naasid Euroopasse ning paar aastat hiljem oli Damaskus Nūr ad-Dīni tugeva kontrolli all.
{{Vaata|Teine ristisõda}}
[[Pilt:Asia minor 1140.jpg|pisi|Väike-Aasia ja Palestiina 1140. aastal
Teise ristisõja ebaedul oli [[Lähis-Ida ajalugu|Lähis-Ida]] ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningrii]]gile pikaajalised tagajärged. Läänest kardeti saata suuremaid abivägesid. Nūr ad-Dīn ühendas Süüria moslemiriigid ühendati järk-järgult, ta võitis [[Antakya vürstiriik]]i [[Inabi lahing]]us 1149. aastal ning võttis Damaskuse üle 1154. aastal kontrolli. Nur ad-Din oli äärmiselt usklik ning tema valitsusajal tõusis [[džihaad]]i idee väga tähtsale kohale. Tema peamiseks vastaseks tõusiski Jeruusalemma kuningriik, kuna see oli peamine takistus teel piirkonna moslemite vaimsele ja poliitilisele ühendatusele.
|