Lotharingia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
P pisitoimetamine using AWB |
||
62. rida:
}}
[[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG|pisi|300px|Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane)
'''Lotharingia''' oli keskaegne [[Karolingide impeerium]]i järglaskuningriik, koosnedes [[Madalmaad]]est, Lääne-[[Reinimaa]]st, tänapäeva [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] piirialadest ja Lääne-[[Šveits]]ist.
78. rida:
== Lotharingia kuningriik ==
[[Pilt:843-870 Europe.jpg|pisi|Territoriaalsed jagunemised Verduni lepingust (843) Meersseni lepinguni (870)
Aastal 855, kui Kesk-Frangi kuningas (843–855) [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]] oli [[Prümi klooster|Prümi kloostris]] oma surivoodil, jagas ta kuningriigi [[Prümi leping]]uga oma kolme poja vahel. Vanimale, [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]]-le [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] (844–875) tiitel, koos [[Frangi keiser|Frangi keisri]] tiitliga, aastast 855–875. Noorimale, veel alaealisele [[Karl (Provence)|Karl]]ile läks [[Provence]]. Keskmisele ja isa nimekaimule, [[Lothar II (Lotring)|Lothar]]ile läks ülejäänud territoorium Provence'ist põhjas, kuningriik, milles puudus rahvuslik või keeleline ühtsus samavõrd kui Kesk-Frangi riigis oli puudunud. Sellise identiteedi puudumise tõttu olid kaasaegsed ebakindlad, kuidas kutsuda kuningriiki ja nii sai sellest ''regnum quondam Lotharii'' või ''Lotharii regnum'' ja selle asukad ''Lotharii'', ''Lotharienses'' või ''Lotharingi'' (saksa: ''Lothringen'', mis on provintsi nimi). Viimane mõiste, moodustatud saksa sufiksiga ''-ing'', mis tähistab põlvnemise või perekonna sidemeid, tekitas 10. sajandil ladina mõiste ''Lotharingia'' (ladina sufiksiga ''-ia'', mis tähistab maad). Hiljem tuletati mõisteid nagu "Lotring" ja "Lothier" sellest ladina mõistest.
88. rida:
== Lotharingia hertsogkond ==
{{vaata|Lotringi hertsogkond}} '' ehk Lothringen''
[[Pilt:Lotharingia-959.svg|pisi|300px|Lotharingia jagamine umbes aastal 1000<br/>Sinine: Elsass, 925 loovutati Švaabimaale<br/>Oranž: Ülem-Lotring pärast aastat 928<br/>Roheline: Alam-Lotring pärast aastat 977
Lotharingia suurnikele võimaldatud suurem vabadus Arnulfi seadusliku poja ja pärija [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigis]], Ida-Frangi riigi valitseja [[Ludwig III Laps]]e alaealisuse tõttu hoidis nad talle truudena kuni tema surmani aastal 911. Tema valitsemise ajal ilmus esmakordselt Lotharingia hertsog kui vahemees rahva ja kuninga vahel. Esimene hertsog oli [[Gebhard, Lotringi hertsog|Gebhard]] (903). Tema tiitel, tolleaegses ladina keeles, oli ''dux regni quod a multis Hlotharii dicitur'': "hertsog kuningriigis, mida paljud kutsuvad Lothari omaks".
| |||