Hetid: erinevus redaktsioonide vahel

 

Üldiselt levinud arusaama järgi saabusid hetid [[Anatoolia]] enne 2000 eKr. Nende eelnevaks kodumaaks, [[4. aastatuhat eKr|4.]] ja [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]], on peetud [[Bulgaaria]] ja [[Ukraina]] ala. 2000 eKr paiku oli hettide alade keskmeks saanud [[Hattuša]]. Suurimaks saabumislaineks oli [[Lähis-Ida]]s 1900 eKr paiku toimunud massilise [[migratsioon]]i aeg, mis ulatus kuni [[Lõuna-Kreeka]]ni. [[Anatoolia]]s olid ka [[Assüüria]] [[koloonia]]d.

 

Hetid hõivasid [[Väike-Aasia]] keskosas [[karjakasvatus]]eks sobivad [[tasandik]]ud, ja ümbritsenud oma pealinna [[Hattuša]] võimsate [[kindlustused|kindlustustega]], asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. [[19. sajand eKr|19.]] – [[18. sajand eKr|18. sajandil eKr]] oli [[Väike-Aasia]] ([[Anatoolia]]) keskosas kujunenud mitmed teineteisest sõltumatud riigid. Mesopotaamia ja [[süüria]] ülikud jätkasid vastavalt kohanimega seotud väljakujunenud tavale ka saabunud hetiide koos hatidega hattideks nimetamist.

* Keskmine Kuningriik, umbes [[16. sajand eKr|1500ndate]] aastate keskelt kuni lõpuni eKr.

* Uus Kuningriik (Impeerium), umbes [[16. sajand eKr|1500]]–[[12. sajand eKr|1178 eKr]].

Hetiidi vana riik kujunes [[17. sajand eKr|17. sajandil eKr]], hilisema [[pärimus]]e järgi pani Hattuša valitsejate suurvõimule aluse Labarna (17. sajandi I poolel). Hattušili I (u 1650–1620 eKr) laiendas riigi võimu suurele osale Väike-Aasiast ja tegi sõjaretki Süüriasse. Muršili I (u 1620–1590 eKr) jätkas edukat võitlust Süürias ja vallutas ning rüüstas 1595 aastal eKr [[Babülon]]i, mille järel tõusis [[Babüloonia]]s võimule Kassiidi dünastia. [[16. sajand eKr|16. sajandil eKr]] langesid Süürias alistatud alad

[[Mitanni]] [[Assüüria#Assüüria Mitanni ülemvõimu all|võimu alla]].