Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 39 baiti ,  8 kuu eest
P
pisitoimetamine using AWB
 
== Loodus ==
[[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|pisi|Vaade Maltase kosmosest.]]
Malta hõlmab 7 saart, millest asustatud on 3 suuremat: Malta 246 km², Gozo 67 km² ja Comino 2,8 km². Għawdex asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Kemmuna saar jääb nende vahele. Kemmuna ja Għawdexi saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Kemmunat Lõuna-Comino väin. Saarte maastikes on ülekaalus tasased lubjakiviplatood, riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre.
 
== Kliima ==
 
Maltas valitseb [[lähistroopiline vahemereline kliima]], aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]] (+12,2 °C), kõige kuumem [[august]] (+26,3 °C). Aastas sajab keskmiselt 553  mm sademeid, kõige rohkem [[detsember|detsembris]] (112  mm), kõige vähem [[juuli]]s (0  mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem on neid detsembris ja [[jaanuar]]is (14), kõige vähem juulis (0).
 
Riigi madalaim temperatuur registreeriti [[jaanuar]]is [[1981]] ja oli +1,4 °C, kõrgeim +43,8 °C [[august]]is [[1999]].
 
Maltas on üldiselt kaks [[aastaaeg]]a: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb [[öökülm]]i haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.
 
== Haldusjaotus ==
[[Pilt:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg|250px|pisi| Malta pealinn Valletta.]]
Maltas on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.
 
2011. aastal seadustas Malta [[abielulahutus]]e.
 
Malta riigiusk on [[katoliiklus]]. 1944 moodustati Malta peapiiskopkond. 2016 oli riigis kokku 70 kogudust ning tegutses 270 ilmikpreestrit ja 348 regulaarvaimulikku. <ref>[http://catholic-hierarchy.org/diocese/dmalt.html Ülevaade Malta katoliku kirikust. Catholic-Hierarchy.]</ref>
 
2011. aasta andmetel oli 90% Malta elanikest katoliiklased. Riigi ametlikud pühakud on apostel [[Paulus]], püha Publius ja püha [[Agatha]]. Maltast on pärit [[kardinal]] [[Prosper Grech]].
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Malta_18_Hagar_Qim.jpg|250px|pisi| Ħaġar Qimi megaliitehitis.]]
Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref>
Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] Maltas toiminud kultuur püstitas [[megaliit]]ehitisi, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra.
Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]] [[Malta ordu]]le, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe [[jahipistrik]]u igal aastal. [[1551]] viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]] kehtestasid osmanid Maltase [[blokaad]]i, mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne.
 
Malta ordu muutus saarte elanike seas [[18. sajand]]il üha ebapopulaarsemaks. [[1775]] puhkes saarel ülestõus ordu vastu. [[1798]] vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]–[[18. juuni]]ni [[1798]] Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi.
[[Pilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|250px|pisi| Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] Maltas [[1989]].]]
[[Prantslased]] ei austanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja [[1800]] alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning [[1814]] Pariisi rahulepinguga sai [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] paigutati Maltasse sõjategevuses haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku.
 
75 728

muudatust