Itaalia: erinevus redaktsioonide vahel

Itaalias ehitati 1920. aastatel maailma esimesed [[kiirtee]]d – [[autostrada]]d.<ref name="autostrada" /> [[Maantee]]de kogupikkus on 487 700&nbsp;km, neist 6700&nbsp;km on kiirteed.<ref name="cia" /> Maanteedel liigub rohkelt transpordivahendeid. 1000 elaniku kohta on Itaalias 679 (2014) [[mootorsõiduk]]it.<ref name="vehicles" /> Kiirteedel on kiiruspiirang 130&nbsp;km/h, tavalistel maanteedel 90&nbsp;km/h ja asulates üldjuhul 50&nbsp;km/h.<ref name="drive" />

 

[[Raudtee]]võrgu kogupikkus on Itaalias üle 20 000&nbsp;km, sellest on [[elektriraudtee|elektrifitseeritud]] peaaegu 13 000&nbsp;km. Standardne [[rööpmelaius]] on 1435&nbsp;mm, kuid esineb ka kitsarööpmelisi 1000&nbsp;mm (122&nbsp;km) ja 950&nbsp;mm (151&nbsp;km) rööbasteid.<ref name="cia" /> Erinevalt väljakujunenud maanteevõrgust areneb raudteevõrk endiselt edasi. Uute raudteelõikude ehituse eesmärgiks on ühendada olulisemad Itaalia linnad kiirraudteega, samas soovitakse arendada kiirraudteeühendust Euroopa suurlinnadeni.<ref name="vm" /> Itaalia kiirraudteedel liiguvad rongid maksimaalse kiirusega 300–360&nbsp;km/h.<ref name="italiarail" /> [[Raudteetransport|Reisivedude]] maht oli Itaalia raudteedel 2014. aastal ligi 40 miljardit reisijakilomeetrit ja kaubavedude maht 10 miljardit tonnkilomeetrit.<ref name="knoema" />

 

Kuigi Itaalia tervishoiu eest vastutab tervishoiuministeerium, on suur osa korraldusest antud üle regioonidele ja kohalikele omavalitsustele (''Azienda di Sanità Locale''). Nüüdisaegne riiklik tervishoiu süsteem kehtestati 1978. aastal (eelnev süsteem kehtis II maailmasõja lõpust alates). Tervishoiusüsteemi on riigis alates 1990. aastatest mitu korda reformitud. Konkurentsi edendava meetodina on inimestel lubatud tervishoiuteenuse pakkujat valida.<ref name="understandingitaly-health" />

 

Riiklik tervishoiusüsteem pakub tasuta või soodsa hinnaga arstiabi kõikidele riigi residentidele ja nende pereliikmetele, tudengitele ja pensionäridele (kaasa arvatud kõik Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanikud). Erakorralist meditsiiniabi saavad kõik inimesed, nende hulgas riiki külastavad isikud (elukohast ja rahvusest sõltumata).<ref name="justlanded" /> Riik rahastab pea kõiki pakutavaid teenuseid, mille hulka kuuluvad visiidid [[perearst|pere]]- ja [[arst|erialaarstide]] juurde, haiglaravi (testid, ravi, [[kirurgia]] jms), operatsioonijärgne [[taastusravi]] ja [[ambulatoorne ravi]]. Samuti tasub riik kas 100% või osaliselt [[ravim]]ite eest.<ref name="eahm" />

 

[[Romaani stiil]] hakkas levima [[Lombardia]]s ([[Modena toomkirik]], Milano ''Sant'Ambrogio'' kirik) ja [[Toscana]]s ([[Pisa toomkirik]], Lucca ''San Micheke in Foro'' kirik). Nüüdisajal omab pea iga vanem Itaalia linn vähemalt ühte romaani stiilis ehitist (nt mitmed hooned [[Parma]] ja [[Cremona]] vanalinnas). Omapärane romaani stiilis kindlus on Castel del Monte [[Apuulia]]s. [[Gooti stiil]] jõudis Itaaliasse 13. sajandil. Hilise saabumise ja kauge vahemaa tõttu (gooti stiili väljakujunemise keskus asus Põhja-Prantsusmaal) on Itaalias gooti stiilis hooneid säilinud võrdlemisi vähe. Mõned hooned [[Verona]]s, [[Siena toomkirik]] ja [[Milano toomkirik]] on selle stiili headeks näidisteks. Paljud gooti stiilis hooned Itaalias on tegelikult romaani stiilis ehitatud hooned, millele on lisatud gooti stiilis [[fassaad]]. [[Doodžide palee]] Veneetsias on samuti gooti stiilis ehitis, kuid erineb suuresti muudest Itaalia gooti hoonetest ja on pigem omane Veneetsia arhitektuurile. [[Veneetsia Püha Markuse kirik]] on püstitatud samal ajajärgul ning iseloomustab [[Bütsants]]i arhitektuuristiili.<ref name="arhitektuur" />

 

[[Renessanssarhitektuur]] sündis 15. sajandi alguses [[Medici]] perekonna eestvõtmisel [[Firenze]]s. Üleminek uuele arhitektuuristiilile toimus [[Firenze toomkirik]]u ehitamisel (valmis 1436). Seejärel ehitati pea kogu Firenze uued hooned renessanss-stiilis (esinduslikumad on nt ''Ospedale degli Innocenti'', ''Palazzo Medici Riccardi'' ja Pazzi kabel), misjärel levis renessanssarhitektuur üle Euroopa. Väljaspool Firenzet võeti 15. sajandil uut ehituskunsti üle aeglaselt, olulisemate hoonete hulka kuuluvad ''Sant'Andrea'' kirik [[Mantova]]s, ''Ospedale Maggiore'' ja [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kirik]] Milanos ning ''Santa Maria dei Miracoli'' Veneetsias. [[Lorenzo de' Medici]] surma järel suundusid mitmed arhitektid tööle Roomasse. Kõrgrenessansi võrdlemisi lühikese perioodi jooksul ehitatud hooned paiknevad peamiselt Roomas (nt ''Villa Farnesina'' ja ''Palazzo Farnese''). [[Manerism]] ehk hilisrenessanss sai alguse 1520. aastatel. Erinevalt kõrgrenessansist kestis manerism pikemat aega (16. sajandi viimase veerandini) ja laienes üle kogu Itaalia. Näiteid võib leida Firenzes (Laurentsiuse raamatukogu), Mantovas (''Palazzo del Te''), Roomas (''Villa Giulia''), Veneetsias (''Loggetta'' ja Püha Markuse raamatukogu) ja [[Torino]]s ([[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] residentsid).<ref name="arhitektuur" />

 

Kõrgrenessanss (''ca'' 1490–1530) tähistas Itaalia kunsti õitseaega ja vararenessansi avastamise-õppimise kulminatsiooni. Kunstikeskuseks sai Firenze asemel Rooma. Kõrgrenessansi loomingut iseloomustab eelkõige harmoonia ja tasakaalu kvaliteet. Kuigi liikumine oli vajalik ja tähtis, toimus see väärikalt ja rahulikult. Vaataja silmale pakuti alati keskendumispunkti. Kõrgrenessansi maalikunsti silmapaistvamad meistrid olid [[Leonardo da Vinci]], [[Michelangelo]], [[Raffael]] ja [[Tizian]].<ref name="Kõrgrenessanss" />

 

[[Manerism]]i saabumine pärast 1520. aastat peegeldas ebastabiilse perioodi saabumist, mil Itaalia muutus sõjategevuse tallermaaks. Rooma vallutamise ja rüüstamise järel (1527) kaotas linn juhtpositsiooni kunstikeskusena. Manerismi viljelejad kasutasid tegelaskujude maalimisel ebatavalisi värve ja väljavenitatud poose. Maneristide hulka kuulusid näiteks [[Giulio Romano]], [[Parmigianino]], [[Pontormo]] ja [[Rosso Fiorentino]].<ref name="scholastic" />

 

<ref name="reuters-Mattarella">[http://www.reuters.com/article/us-italy-president-vote-idUSKBN0L40DA20150131 Italy elects senior judge Sergio Mattarella as president.] www.reuters.com</ref>

<ref name="government">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/government.html Italian Politics – Government] www.understandingitaly.com</ref>

<ref name="Regioni">[http://www.tuttitalia.it/regioni/ Regioni italiane] www.tuttitalia.it</ref>

<ref name="città_metropolitane">[http://www.comuniverso.it/index.cfm?menu=560 Comuniverso: le 14 città metropolitane] www.comuniverso.it</ref>

<ref name="Aosta">[http://www.tuttitalia.it/valle-d-aosta/ Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste] www.tuttitalia.it</ref>

<ref name="gazzettaufficiale">[http://www.gazzettaufficiale.it/eli/id/2014/04/07/14G00069/sg Gazzetta Ufficiale: Disposizioni sulle citta' metropolitane, sulle province, sulle unioni e fusioni di comuni. (14G00069) (GU Serie Generale n.81 del 7-4-2014)] www.gazzettaufficiale.it</ref>

<ref name="temperature-july">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-july.php Average Temperatures for Italy in July] www.currentresults.com</ref>

<ref name="temperature-january">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-january.php Average Temperatures for Italy in January] www.currentresults.com</ref>

<ref name="Farjon">Aljos Farjon, Denis Filer. "An Atlas of the World's Conifers: An Analysis of Their Distribution, Biogeography, Diversity and Conservation Status". Brill Academic Pub (2013), lk 155. ISBN 978-9004211803.</ref>

<ref name="pop2016">[http://www.demo.istat.it www.demo.istat.it/pop2016/index.html]</ref>

<ref name="per capire">AA. VV., Noi Italia: 100 statistiche per capire il paese in cui viviamo, Roma, ISTAT, 2010, ISBN 88-458-1643-5.</ref>

<ref name="Ortolani">Mario Ortolani. "Geografia della popolazione", Milano, Piccin-Nuova Libraria, 1992, ISBN 88-299-0907-6.</ref>

<ref name="demografici2010">[https://web.archive.org/web/20120112062814/http://www.governo.it/backoffice/allegati/61996-6512.pdf Indicatori demografici Anno 2010 (pdf)] web.archive.org</ref>

<ref name="Hatton">Hatton, Timothy J. and Jeffrey G. Williamson; Williamson, Jeffrey G (September 1994). "What Drove the Mass Migrations from Europe in the Late Nineteenth Century?". Population and Development Review. Population Council. 20 (3): 533–559. doi:10.2307/2137600. ISSN 0098-7921. JSTOR 2137600</ref>

<ref name="strasa2016">[http://demo.istat.it/strasa2016/index.html http://demo.istat.it/strasa2016/index.html] demo.istat.it</ref>

<ref name="Immigrati">[http://www.repubblica.it/solidarieta/immigrazione/2015/12/02/news/rapporto_ismu-128656311/ Immigrati, c'è un popolo di invisibili in Italia e sono più di 400 mila] www.repubblica.it</ref>

<ref name="Marconi">"Guglielmo Marconi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 10 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1909/marconi-bio.html></ref>

<ref name="Fermi">"Enrico Fermi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1938/fermi-bio.html></ref>

<ref name="cnr">[https://www.cnr.it/en/about-us Consiglio Nazionale delle Ricerche → About us] www.cnr.it</ref>

<ref name="Research">[http://www.istat.it/en/archive/192836 Research and development in Italy] www.istat.it</ref>

<ref name="homininid">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0012821X11003086 First dated human occupation of Italy at ~ 0.85 Ma during the late Early Pleistocene climate transition] www.sciencedirect.com</ref>

<ref name="Neandertaallased">[http://www.thelocal.it/20151104/italy-dates-its-first-neanderthal-to-250k-years-ago Italy's first Neanderthal dates back 250,000 years] www.thelocal.it</ref>

<ref name="nüüdisinimene">[http://www.nytimes.com/2011/11/03/science/fossil-teeth-put-humans-in-europe-earlier-than-thought.html?scp=1&sq=kents%20cavern&st=cse Fossil Teeth Put Humans in Europe Earlier Than Thought] www.nytimes.com</ref>

<ref name="Keraamika">Liviu Giosan, Dorian Q. Fuller, Kathleen Nicoll, Rowan K. Flad, Peter D. Clift (2013). "Climates, Landscapes, and Civilizations", ISBN 9780875904887.</ref>

<ref name="Stentinello">[https://www.um.edu.mt/library/oar/handle/123456789/14898 The Neolithic: the Stentinello culture – University of Malta] www.um.edu.mt</ref>

<ref name="Lagozza">[http://oxfordindex.oup.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100047881 Lagozza Culture] oxfordindex.oup.com</ref>

<ref name="Remedello">J. P. Mallory, Douglas Q. Adams (1997). "Encyclopedia of Indo-European Culture". Fitzroy Dearborn Publishers, lk 482. ISBN 978-1-884964-98-5</ref>

<ref name="LTkuni1500">CTI Reviews (2016). "Western Civilization, to 1500: Civilizations, Western culture".</ref>

<ref name="Wijngaarden">Gert Jan van Wijngaarden, ''Use and Appreciation of Mycenaean Pottery in the Levant, Cyprus and Italy (1600–1200 B.C.): The Significance of Context'', Amsterdam Archaeological Studies, Amsterdam University Press, 2001</ref>

<ref name="initaly">[http://www.initaly.com/regions/classic/greek.htm Greek Italy: A Roadmap] www.initaly.com</ref>

<ref name="phoenicia">[http://phoenicia.org/colonies.html Phoenician Colonies] phoenicia.org</ref>

<ref name="arhitektuur">[http://www.safaritheglobe.com/italy/culture/architecture/ Architecture of Italy] www.safaritheglobe.com</ref>

<ref name="Hamil">{{cite book|last=Hamil|first=Sean|title=Managing football : an international perspective|year=2010|publisher=Elsevier/Butterworth-Heinemann|location=Amsterdam|isbn=1-85617-544-8|page=285|edition=1st ed., dodr.|last2=Chadwick|first2=Simon}}</ref>

<ref name="fifa">[http://www.fifa.com/fifa-tournaments/archive/worldcup/index.html FIFA World Cup™ Archive] www.fifa.com</ref>

<ref name="indigoguide">[http://www.indigoguide.com/italy/food.htm Italy's Food & Drink – the History of Italian Cooking] www.indigoguide.com</ref>

<ref name="top10sports">[http://www.top10-italy.com/2012/01/03/top-10-sports-in-italy/ Top 10 Sports in Italy] www.top10-italy.com</ref>

<ref name="jmu">[http://www.jmu.edu/italiano/sports.shtml Italian sports] www.jmu.edu</ref>

<ref name="Heather">Peter J. Heather (2014) "The Restoration of Rome: Barbarian Popes and Imperial Pretenders". Oxford University Press, lk 166. ISBN 978-0199368518.</ref>

<ref name="historyfiles">[http://www.historyfiles.co.uk/KingListsEurope/ItalyKingdom.htm European Kingdoms → Italian Peninsula] www.historyfiles.co.uk</ref>

<ref name="entsyklopeedia-ajalugu">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/itaalia_ajalugu1 Eesti Entsüklopeedia → Itaalia ajalugu] entsyklopeedia.ee</ref>

<ref name="lostislamichistory">[http://lostislamichistory.com/muslim-sicily-part-1/ Muslim Sicily Part 1: The Rise and Fall of Islam in Italy] lostislamichistory.com</ref>

<ref name="normannid">[https://mediaevalmusings.wordpress.com/2013/01/08/under-the-heel-of-the-boot-the-normans-in-southern-italy/ Under the Heel of the Boot: The Normans in Southern Italy] mediaevalmusings.wordpress.com</ref>

<ref name="historyworld-lk2">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?ParagraphID=glq History of Italy → Page 2] www.historyworld.net</ref>

<ref name="historyworld-lk3">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2698&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 3] www.historyworld.net</ref>

<ref name="historyworld-lk4">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2699&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 4] www.historyworld.net</ref>

<ref name="historyworld-lk5">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2701&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 5] www.historyworld.net</ref>

<ref name="Romaani maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/romanesque-painting-italy.htm Romanesque Painting: Italy] www.visual-arts-cork.com</ref>

<ref name="scholastic">[http://www.scholastic.com/browse/article.jsp?id=3753882 Italian Art and Architecture] www.scholastic.com</ref>