Burundi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
P pisitoimetamine using AWB
204. rida:
===Etniline koosseis===
 
Umbes 85% elanikest on [[hutud]], umbes 14% [[tutsid]] ja ülejäänutest on enamik [[pügmeed]]e hulka kuuluvad [[batvad]] ehk tvaad. Tutsid on traditsiooniliselt kontrollinud sõjaväge ja valitsust. Põliselanikud on batvad; hutud ja tutsid immigreerisid [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il. Burundi hutude, tutside ja batvate koondnimetus on [[rundid]].
 
Burundis elab ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast.
365. rida:
==Majandus==
===Majanduse üldnäitajad===
[[Pilt:Karuzi Burundi goats.jpg|pisi|vasakul|Maal etendavad olulist osa kitsed.]]
Burundi on [[loodusvara]]de poolest vaene merepiirita riik, üks maailma kümnest vaesemast riigist.
 
395. rida:
 
===Põllumajandus===
[[Pilt:Burundi - Lake Tanganyika fisheries.jpg|pisi|200px|[[Tanganjika järv]] on Burundi jaoks oluline nii kalapüügikoha kui ka veeteena.]]
Burundi on kivine maa, kus inimesed elatuvad naturaalmajanduslikust põlluharimisest või karjakasvatusest. Umbes 90% töötajatest on tegev põllumajanduses. Põllumajandus moodustab umbes 50% rahvuslikust kogutoodangust.
 
465. rida:
[[Kongo konverents]]il määrati Burundi ala [[8. november|8. novembril]] [[1884]] [[Saksamaa mõjupiirkond]]a. Esialgu sakslased maad ei hõivanud. Aastal [[1885]] määrati kindlaks piir Kongoga, [[1886]] Briti aladega. Aastal [[1892]] käis austerlane [[Oscar Baumann]] maal, mis moodustas [[Ruanda-Urundi]] ala [[Saksa Ida-Aafrika]] koosseisus. Alles [[1896]] saabusid esimesed saksa sõdurid ja misjonärid. Rajati sõjaline jaam Usumbura (praegu [[Bujumbura]] linn).
 
[[Pilt:Karte Deutsch-Ostafrika.PNG|pisi|Praeguste riigipiiridega Aafrika kaardil on näidatud [[Saksa Ida-Aafrika]] sinisega ning ülejäänud Saksamaa kolooniad halliga.]]
Aastal [[1899]] sai Burundi alast osa [[Ruanda-Urundi protektoraat|Ruanda-Urundi protektoraadist]] Saksa Ida-Aafrika koosseisus;<ref name="state" /> pealinnaks sai Usumbura. Saksa koloniaalvõimud valitsesid maad kohaliku kuninga ja aadlike abiga. Kuni [[1906]] moodustas Burundi ala sõjaväelise ringkonna, hiljem oli ta tsiviilhalduse all.