Seldžukid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine using AWB
1. rida:
[[FilePilt:Saffarids 900ad.jpg|pisi|300px|[[oguusi turgid|Oguusi]]-[[turgid|turgi]] rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900)]]
[[Pilt:Seljuk Empire locator map.svg‎|300px|pisi|Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092]]
[[FilePilt:Europe map 1092.PNG|300px|pisi|Euroopa ja [[Väike-Aasia]] kaart [[11. sajand]]il]]
'''Seldžukid''' olid [[oguusi turgid|oguusi]]-[[turgid|turgi]] rändhõimude liit ja nende rajatud [[dünastia]], kes valitsesid [[Lääne-Aasia]]s [[11. sajand|11.]]–[[14. sajand]]ini, sh [[Seldžukkide riik]]i (1037–1194) ja [[Rumi seldžukkide sultanaat]]i (1077–1307).
 
Dünastia sai oma nime Kõnõki hõimupealiku Saldžuki järgi, kelle juhtimisel liikus hõim [[Sõrdarja]] alamjooksu aladelt lõunasse. Oguusi hõimude hulka kuulunud seldžukid peatusid [[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]il Sõrdarja ja [[Amudarja]] vahelisel alal, vallutasid [[1055]]. aastal [[Safariidid]]e [[Pärsia]]. Seldžukid [[islam]]iseerusid umbes aastal 985.<ref name="EE"/>
 
[[Seldžukkide dünastia]] rajaja oli [[Togrulbek]], kes valitses [[Seldžukkide riik]]i (1037–1194) aastatel 1038–1063. [[Kairo]]s resideerivad [[Abbassiidid]]e dünastia valitsejad tunnistasid Togrulbekki [[1055]]. aastast [[sultan]]ina [[Bagdad]]is. Togrulbeki juhtimisel vallutati [[Horasan]], [[Horezm]], Lääne-[[Iraan]], [[Aserbaidžaan]] ja [[Iraak]].
 
[[Alp Arslan]]i juhtimisel (1063. aastast) saavutasid seldžukkide väed 1071. aastal [[Manzikerti lahing]]us [[Bütsants]]i üle tähtsa võidu, misjärel hõivati pea kogu [[Väike-Aasia]], [[Süüria]] ja [[Palestiina]].
 
11.–15. sajandil liikusid seldžukid edasi Lõuna-[[Kaukaasia]]sse ja [[Väike-Aasia]]sse, luues islamiusulise seldžukkide suurriigi.
 
[[Seldžukkide riik]] saavutas oma suurima ulatuse 11. sajandi lõpus, ulatudes [[Egiptus]]est [[Hiina]]ni<ref name="EE"/>. Võim kuulus riigis hõimu[[ülik]]utele, kellele anti valitsemiseks suuri maavaldusi ([[iktaa]]d). Seldžukkide riik oli suurim [[Malik-šahh]]i surma ajal. Seldžukkide vallutustel oli islamimaade ajaloos pöördeline tähendus; suurtel aladel, kus olid seni elanud peamiselt [[iraanlased]], muutusid valdavaks [[turgi hõimud]], mis hakkasid tuginema rangelt [[Sunniidid|sunni]]itlikule [[islam]]ile ja bürokraatlikule ametnikkonnale. Seldžukkide tungimine [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]]sse ja [[Väike-Aasia]]sse oli üks [[Ristisõjad|ristisõ]]dade ajendeid.