Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
[[Fail:Outline Map of KarelianASSR.svg|pisi|[[Karjala ANSV|Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] kaart 1939. aasta piirides, mis olid sätestatud [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahulepinguga]] 1920. aastal]]
'''Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse''' oli [[1930. aastad|1930. aastate]] alguses ideelistel motiividel ning seoses [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] alguse saanud [[Ülemaailmne majanduskriis|Ülemaailmse majanduskriisi]] vallandumisega toimunud [[migratsioon]] [[Nõukogude Liit]]u. Mitmele tuhandele [[New Yorgi sadam|New Yorgi sadamas]]as laevale asunud [[Soomlased|soomlasele]] tähendas see lõppude lõpuks laostumist, paljudele traagilist surma.
 
[[Stalin]] oli kutsunud kõiki maailma töölisi üles ehitama "tööliste eldoraadot" Nõukogude Liitu. Põhja-Ameerikast lahkus mõjutatuna ligi 10 000 inimest, kellest rohkem kui 6000 olid Ameerika soomlased.
 
==Ajendid==
17. rida:
{{vaata|Suur terror}}
[[Fail:Heinrich Vogeler Labor Camp Petrosavodsk.jpg|pisi|[[Heinrich Vogeler]]. "Petrozavodski sunnitöölaager". 1933–1934. Akvarell, paber. [[Karjala Riiklik Etnograafiamuuseum]].]]
Mõnda aega olid Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast saabunud soomlased, keda peeti väärtuslikeks ekspertideks, [[repressioon]]ide eest kaitstud. Olukord muutus [[1935]]. aastal, mil [[Kreml]] võttis vastu põhimõttelise otsuse võidelda "[[kodanlik natsionalism|kodanlike natsionalistidega]]". Esmalt tagandati ja vahistati kohalik juhtkond, seejärel tehti sama Karjalasse saabunud kahtlaste idealistidega. Repressioonid olid rängad: kuigi soomlased (keda kutsuti “punasteks”"punasteks" ja “ameeriklasteks”"ameeriklasteks") moodustasid vaid 3% Nõukogude Karjala elanikkonnast, moodustasid nad aastatel 1937–1938 peaaegu poole vangidest. Karistused olid karmid – 85% süüdimõistetutest lasti maha.
 
Veidi enne seda, kui Nõukogude Liit 1939. aastal Soomele kallale tungis (vt [[Talvesõda]]), algas Karjalas uus repressioonide laine. Allesjäänud [[Küüditamine|küüditati]] evakueerimise ettekäändel Nõukogude Liidu avarustesse. Punavõim kartis, et sõja korral Soomega võib veri osutuda paksemaks kui proletaarne [[solidaarsus]]. Sellele vaatamata sõdisid need soomlased, kes ei olnud repressioonide ohvriks langenud, [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ausalt [[Punaarmee]]s, vennatapjalikult vastamisi [[Soome Vabariik|Soome Vabariigiga]]. Mitu neist kuulutati hiljem [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelaseks]].
 
==Lõppvaatus==
Pärast sõda, kui piirkonnas taastati Nõukogude võim, lubati varem küüditatud Ameerika soomlastel naasta [[Karjala-Soome NSV]]-sse. 1970. aastatel tegi Karjala läbi tõelise soome kultuuri renessansi, kuid [[perestroika]] ajal tuli sellele lõpp, kui osutus võimalikuks vabalt [[Läänemaad|Läände]] pääseda. Enamik soomlasi eelistas kolida naaberriiki Soome, mis oli võrreldes idanaabriga vahepeal arenenud igati jõukaks ja kaasaegseks riigiks. Sellega sai ring täis rännul, mille nende eelkäijad olid pea sajand varem ette võtnud, kui nad ookeani taha õnne otsima suundusid. 2017. aastal linastus Ameerika soomlaste ajaloolist ümberasumist Nõukogude Karjalasse kujutav draamafilm "[[Igitee (film)|Igitee]]", mis põhineb samanimelisel romaanil "[[Igitee]]".<ref>https://soome100.postimees.ee/4245957/poffil-saab-maailmaesilinastuse-ajalooline-igitee</ref>
 
==Viited==
33. rida:
==Välislingid==
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19320419.2.24 Ameerika soomlased Wenemaale] Postimees (1886–1944), nr. 90, 19. aprill 1932 
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19330504.2.23 Ameerika soomlased lahkuwad Wenemaalt] Postimees (1886–1944), nr. 103, 4. mai 1933 
 
 
[[Kategooria:Karjala ajalugu]]