Erinevus lehekülje "Omakaitse" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 51 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine using AWB
P
P (pisitoimetamine using AWB)
==Omakaitse Suvesõjas 1941. aastal==
{{Vaata|Suvesõda}}
Pärast [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksa–Nõukogude sõja]] algust 22. juunil 1941 moodustusid [[1941]]. aasta suvel omakaitseüksused end selle ajani nõukogude võimu, repressioonide ning mobilisatsiooni eest varjanud [[Metsavennad|metsavendadest]].
 
Nõukogude vägede taganemise ajal võttis Omakaitse Lõuna-Eestis paljudes kohtades võimu enda kätte. [[10. juuli]]l kontrollis Otepää Omakaitse [[Otepää]]d ja vabastati Lõuna-[[Tartumaa]]. Pärast [[29. juuli]] [[1941]] Tartu paraadi tuli sakslaste korraldus ära anda trofeerelvad, Lõuna-Eesti omakaitseüksused saadeti laiali. Omakaitse asemele oli sakslastel kavas luua abipolitsei üksusi.
 
==Juhtimine ja organisatsioon==
[[22. september|22. septembril]] 1941 nimetas [[Eesti Omavalitsus]]e sisedirektor [[Oskar Angelus]] politsei ja omakaitse juhatajaks [[Johannes Soodla]] ja 28. septembrist juhtis J. Soodla nende ametkondade koordineerimiseks loodud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e tööd.
 
[[1. august]]il [[1942]] muudeti Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi POV E. Omavalitsuse Sisedir. '''[[Eesti Politseivalitsus]]'''eks eesotsas politseidirektoriga, Omakaitsemalevate ülemad aga allutati piirkondlikele [[prefekt (politsei)|prefektidele]].
 
[[1. oktoober]] [[1942]] allutati Omakaitse territoriaalsed üksused otse Saksa sõjaväe tagalajulgestusüksustele (Saksa [[207. julgestusdiviis|207.]], [[281. julgestusdiviis|281.]], [[285. julgestusdiviis]]ile) ja omakaitse kasarmeeritud üksused [[Saksa Korrapolitsei]]le.
 
[[1. märts]]il [[1943]] loodi eraldi Eesti Omavalitsuse Sisedir. '''[[Omakaitse Peavalitsus]]'''.
 
1941. aastal oli Omakaitse [[Wehrmacht]]<nowiki/>i, pärast Eesti ala andmist [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] tsiviilvalitsuse alla aga alates 1942. aasta jaanuarist Saksa Korrapolitsei alluvuses. 1942. aasta oktoobris sõlmitud kokkuleppega jäid Omakaitse palgalised, kasarmeeritud üksused vahipataljonid – korrapolitsei alluvusse ja reorganiseeriti politseivahipataljonideks, vabatahtlik Omakaitse aga viidi tagasi Wehrmachti, s.o [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi Nord tagalapiirkonna]] juhataja alluvusse.
 
==Omakaitse aastail 1942–1943==
[[14. jaanuar]]il 1942 toimus [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] prefektide ja Omakaitse juhatajate koosolek, kus [[Saksa Korrapolitsei]] komandör andis Omakaitsele edaspidiseks tegevuseks juhiseid, mille kohaselt moodustatud uue koosseisu kohaselt olid Omakaitse malevates kasarmeeritud ehk kindlapalgalised üksused ning territoriaal- ehk kindla palgata üksused.
 
Olenevalt piirkonna Omakaitsel lasuvaist rakendusülesandeist oli kindlaks määratud maakondlikus Omakaitses kasarmeeritud üksuste arv. Kasarmeeritud üksused asusid peamiselt linnades ja tähtsamate valveesemete läheduses, kus oli vajadus alalise meeskonna tegevusvalmis hoidmiseks. Suuremate kasarmeeritud üksustena olid Narva, Tartu ja Petseri Omakaitse üksikpataljonid. Tallinnas oli 12 kasarmeeritud sadakonda, kuna seal territoriaalüksusi alguses ei formeeritud. Teistes maakondades oli vajaduse järgi 1–3 kasarmeeritud kompaniid ja üksikrühmi.
 
Tallinna ja Harjumaa omakaitsemalevate juhtorganid koosnesid: pataljonikomandörist ja kolmest jaoskonnast koosnevast staabist (operatiivjaoskond ehk juhtimine ja väljaõpe; haldus- ja majandusjaoskond), Harju malevas oli ka [[staabiülem]]. 11 maakonna omakaitsejuhtorganid olid minimaalsed: pataljoniülem, jaoskonnaülem, adjutant ja majandusülem, relvameister, laekur jne.
:Saaremaal ja Hiiumaal omakaitseüksused puudusid.
|}
Balti saarte komandandi, kindralmajor [[Walter Mylo]] korraldusel formeeriti [[8. jaanuar]]il 1942 [[Saksa Korrapolitsei]] alluvuses [[Saaremaa Kaitsepataljon]] (''Oeselschen Schutzmannschaften''). Pataljoni komandöriks sai kapten [[Eduard Anari]] ja pataljoni tugevuseks 4 kompaniid: „1"1."W" Kompanie in [[Orissaare]]" leitnant [[Herman Koppel]], ; „2"2."W" Kompanie in [[Leisi]]" korvetikapten [[Alfred Pupp]]; „3"3."W" Kompanie in [[Arensburg]]" leitnant [[Valentin Härm]] ja „4"4. "O" Kompanie in Arensburg“Arensburg" leitnant [[Erik Meisner]].
 
:1. oktoobril 1942 allutati Omakaitse territoriaalüksused Saksa sõjaväele ja kasarmeeritud üksused Saksa korrapolitseile. Politseidirektor sai korraldusi ainult ja otse Tartus asuva Saksa [[207. julgestusdiviis]]i ülemalt. Kasarmeeritud Omakaitse sai korraldused [[Saksa Korrapolitsei]] komandörilt.
*Pärnu maleva 2. pataljon [[Tori]]l, ülem kapten [[Kaarel Sillamilk]],
|
*Pärnu maleva 3. pataljon [[Kilingi-Nõmme|Kilingi-Nõmmes]]s, ülem kapten [[Mats Mölder]],
*Pärnu maleva 4. pataljon Pärnus, ülem vanemleitnant [[Peeter Ennet]].
|}
 
*Saaremaa maleva 1. pataljon [[Kuressaare]]s, ülem leitnant Rätsep,
 
*Saaremaa maleva 2. pataljon [[Kihelkonna]]l, ülem leitnant [[Heino Linsi]],
*Saaremaa maleva 3. pataljon [[Leisi]]s, ülem [[korvetikapten]] [[Alfred Pupp]]<ref name="J6aSp" />.
 
*Saaremaa maleva 3. pataljon [[Leisi]]s, ülem [[korvetikapten]] [[Alfred Pupp]]<ref name="J6aSp" />.
 
;Omakaitse kool, asukoht Tallinn ja Kehtna, ülem major Karik (1943)
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="C4C6p">[[Arvo Johari]], "Omakaitse Võrumaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaanuarini 1942"</ref>
<ref name="cXAdy">Ralf Kall, [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=16953 Pulkovo haarang], „Kotkasilm"Kotkasilm ja Studebaker — Minu isa jutte ja mälestusi 1901—1944“1901—1944". [[Kirjastus SE&JS]], Tallinn 2001</ref>
<ref name="MlU1W">[http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=3&t=2101 JÄRVAMAA OMAKAITSE 1941. a. TEGEVUSE ÜLEVAADE], www.wehrmacht.pri.ee</ref>
<ref name="jrU1V">[[Eduard Suursepp-Grossschmidt]]i, Tartumaa, Valgamaa ja Läänemaa Omakaitse ajalood</ref>
 
{{Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}}
 
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]]
75 777

muudatust