Nūr ad-Dīn: erinevus redaktsioonide vahel

 

Nūr ad-Dīn oli [[Mosul]]i, [[Aleppo]], [[Hama]] ja [[Edessa]] [[atabek]]i [[Imad ad-Din Zengi|Zengi]] poeg ja järglane, pärast Nur ad-Dini surma sai Süürias võimule tema poeg [[As-Salih Ismail al-Malik]].

==Sõjad ristisõdijatega==

[[Mosul]]i, [[Aleppo]], [[Hama]] [[atabek]] [[Imad ad-Din Zengi]] kasutas ära ristisõdijate riikides 1140ndail aastail tekkinud vastuolusid ja aastal 1143 kui hukkusid nii [[Bütsantsi keiser]] [[Johannes II Komnenos]] kui ka [[Jeruusalemma kuningate loend|Jeruusalemma]] kaasvalitseja [[Fulk (Jeruusalemm)|Fulk]] jahil olles, kasutas Zengi vaakumit ära ning aastaks 1144 [[Edessa piiramine|vallutas Edessa]]. Hoolimata Zengi surmast aastal 1146, ei suudetud Edessat tagasi vallutada. Edessa langemine moslemite kätte vapustas Euroopat ning [[teine ristisõda]] algas aastal 1148.

[[Akko nõukogu]]l juunis 1148 leppisid ristisõdijate kuningad [[Louis VII]] ja [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] ning Melisende ja Balduin III kokku Damaskuse ründamises. Zengi valdused olid jaotatud tema poegade vahel ning [[Damaskus]] oli sõlminud liidu Zengi poja, [[Aleppo emiir]] Nūr ad-Dīniga. Damaskus valiti näiteks [[Aleppo]] asemel ristisõja sihtmärgiks, kuna ununenud polnud lõputud Damaskusest saadetud rünnakud Jeruusalemma suunal ning geograafiliselt oleks Damaskuse vallutamine andnud head eeldused Edessa piiramiseks. Järgnenud [[Damaskuse piiramine (1148)|Damaskuse piiramine]] kukkus täielikult läbi. Ristisõdijad said viie päevaga lüüa ja olid sunnitud taanduma. Ristisõdijad naasid Euroopasse ning paar aastat hiljem oli Damaskus Nūr ad-Dīni tugeva kontrolli all.

{{Vaata|Teine ristisõda}}

 

 

Aastal 1153 [[Ashkeloni piiramine|piiras Ashkeloni]] [[Jeruusalemma kuningate loend|Jeruusalemma kuningas]] [[Balduin III]] linna, kust Egiptuse [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidid]] olid Jeruusalemma rünnanud kogu riigi ajaloo vältel, Ashkelon vallutati ning liideti [[Jaffa ja Ashkeloni krahvkond|Yafo ja Ashkeloni krahvkonnaga]], mida valitses endiselt [[Balduin III]]-a vend Amalric. Ashkeloni vallutamine kindlustas kuningriigi lõunapiiri, kunagine suur oht Egiptus oli alaealiste kaliifide võimu all ning ei olnud enam ohuks.

Aastal 1163 keeldus Egiptus Jeruusalemmale makse maksmast ja palus Nūr ad-Dīnilt sõjalist abi. Amaury I [[Ristisõdijate sissetungid Egiptusesse|tungis selle peale Egiptusse]], kuid oli [[Niilus]]e üleujutuste tõttu tagasi pöörduma. Egiptuse [[vesiir]] [[Shawar]] palus Nūr ad-Dīnilt uuesti abi ning talle saadeti appi kindral [[Shirkuh]]. Shawari ja Shirkuhi vahel tekkis tüli ning Shawar sõlmis liidu hoopis [[Jeruusalemma kuningate loend|Jeruusalemma kuningas]] (1162–1174) [[Amaury I]]-iga. Shawar ja Amaury I piirasid 1164. aastal Bilbeisi, kuid kuna Nūr ad-Dīn oli [[Harimi lahing]]us võitnud nii Antakya [[Bohemond III (Antakya)|Bohemond III]]-t kui ka Tripoli [[Raimund III]]-t, olid nad sunnitud rünnaku katkestama. Antakya oli langemas Nur ad-Dini kätte, kuid viimasel hetkel saatis Bütsantsi keiser Manuel piirkonda suure abiväe. Aastal 1166 saatis Nūr ad-Dīn Shirkuhi Egiptusse tagasi ja Shawar sõlmis Amaury I-ga, kes sai [[Al-Babeini lahing]]us lüüa, uue liidu. Hoolimata kaotusest jäi Shawar võimule ning [[Kairo]]sse jäid ristisõdijate abiväed. Aastal 1168 rüüstas Amaury I [[Bilbeis]]i, seejärel ei suutnud ta Egiptuse vastu üksi mitte midagi suurt korda saata. Tema vastuoluliste lükete tagajärjena vahetas Shawar pooli ja otsis abi Shirkuhi juurest. Shawar mõrvati ning kui Shirkuh 1169. aastal suri, tuli Egiptuses võimule tema vennapoeg [[Saladin]]. Samal aastal saatis keiser Manuel Amaury I-le appi umbes 300 laeva, et vallutada [[Damietta]] linn. Laevastik saadeti teele vaid kolme kuu varudega. Selleks ajaks kui ristisõdijate väed linna alla jõudsid, olid varud otsa lõppemas ning nad olid sunnitud tagasi pöörduma.

==Zengiidide dünastia valitsemise lõpp==

Aastal 1174 surid nii Nūr ad-Dīn kui ka [[Amaury I]] ning [[Saladin]] hakkas ka Süüria alasid oma mõjusfääri liigutama. Nur ad-Dini surma järel järgnes talle valitsejana tema 11-aastane poeg As-Salih. Saladin vallutas ja hõivas oma [[mamelukid|mamelukkide]] väega [[1174]]. aastal [[Damaskus]]e, [[Homs]]i ja [[Hama]] ja kuulutas end [[regent|regendiks]], [[1175]]. aastal vallutas ta [[Ba‘labakk]]i ning piirkonna Zengidi dünastia esindajad. 1176. aastal abiellus ta Nur ad-Dini lesega ning teda tunnistati Süüria valitsejana. As-Salih suri 1181. aastal. [[1183]]. aastal vallutas Saladin [[Aleppo]] ja [[1186]]. aastaks kõik Süüria alad ning allutas oma võimule kõik [[Lähis-Ida ajalugu|Lähis-Ida]] moslemite alad, moodustades [[Aijubiidide riik|Aijubiidide riigi]].

 

{{algus}}