Nikaia keisririik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Nikaia keisririik''' oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal pärast [[Ida-Rooma]] riigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).

[[FilePilt:Byzantium1204.png|250px|pisi|leftvasakul|Bütsantsi järglasriigid 1204: [[Balkan]]il [[Epeirose despootkond]], [[Väike-Aasia]]s Nikaia keisririik ja Väike-Aasia kirdeosas, [[Trapezundi keisririik]]]]

[[FilePilt:1250 Mediterranean Sea.PNG|300px|pisi|[[Väike-Aasia]], [[Ladina keisririik]], Nikaia keisririik, [[Kiliikia Armeenia kuningriik]], [[Trapezundi keisririik]] ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat]] ning [[Lähis-Ida]] [[ristisõdijate riigid]] 1250. aastal]]

Keiser [[Theodoras I]] (1204–1222) lõi 1208. aastal [[Rumi Seldžukkide sultanaat|seldžukkide]] ja [[1211]]. aastal Ladina keisririigi vägesid ning kindlustas seega Nikaia keisririigi iseseisvuse.

Keiser [[Johannes III (Bütsantsi keiser)|Johannes III]] (1222–1254) peatas 1224. aastal [[Müüsia]]s [[Poimanenoni lahing]]us [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] poolt toetatud võimuhaaramise äia ja endise keisri Theodoras I sugulaste poolt ning peatas Ladina keisririigi edasise laienemise. Johannes III vallutas 1225. aastal peaaegu kõik Ladina keisririigi [[Väike-Aasia]]s olevad valdused ja hõivas 1246 [[Chalkidike poolsaar]]t kontrolliva [[Thessaloníki]] ja laiendas Nikaia keisririigi alasi nii, et Ladina keisririik oli piiratud Nikaia aladega nii Euroopa kui Väike-Aasias osas.