Erinevus lehekülje "Morea despootkond" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine using AWB
P (pisitoimetamine using AWB)
{{Endine riik
|nimi = Δεσποτᾶτον τοῦ Μορέως<br>Morea despootkond
|asukoht = [[FilePilt:Despotate of Morea 1450.svg|245px]]
|asukoht-tekst = Morea despootkond 1450. aastal, mil oli jagatud vendade [[Demetrios Palaiologos|Demetrios]] ja [[Thomas Palaiologos]]e vahel.
|algusaasta = 1349
14. sajandi keskel reorganiseeris keiser [[Ioannes VI Kantakuzenos]] territooriumi ümber, tehes selle [[apanaaž]]iks oma pojale [[Manuel Kantakuzenos]]ele<ref name="Gregory"/>. Manueli surma järel 1380. aastal omandas despootkonnas võimu rivaalitsev [[Palaiologosed|Palaiologos]]te suguvõsa ning 1383. aastal sai despoodiks [[Theodoros I Palaiologos]]<ref name="Gregory"/>. Theodoros valitses 1407. aastani ning oma valitsusajal kinnistas ta piirkonnas Bütsantsi võimu ning silus suhteid võimsate naabrite, eelkõige hoogsalt laieneva [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]], kelle [[süseräniteet]]i ta tunnustas. Lisaks püüdis ta elavdada Morea majandust, kutsudes [[albaanlased|albaanlasi]] piirkonda elama asuma.
 
Theodoros I-le järgnesid [[despoot]]idena tema venna, keiser [[Manuel II Palaiologos]]e, pojad [[Theodoros II Palaiologos|Theodoros]], [[Konstantinos XI Palaiologos|Konstantinos]], [[Demetrios Palaiologos|Demetrios]] ja [[Thomas Palaiologos|Thomas]]. Vendadest esimesena sai 1407. aastal despoodiks Theodoros II, kuid tema alaealisuse tõttu kehtestati despootkonnas [[regent|regendivõim]]<ref name="Fine"/>.
 
[[FilePilt:Mistra Palast.png|leftvasakul|pisi|240px|Despootide residentsiks oli [[Mystrási palee]]. [[Mystrás]]i kindluslinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.]]
[[FilePilt:Constantine XI Palaiologos miniature.jpg|pisi|Morea despoot [[Konstantinos XI|Konstantinos Palaiologos]] sai 1449. aastal [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisriks]].]]
Kauge asukoha tõttu ei ohustanud [[Osmanite riik]] tol perioodil eriti Moreat, samuti oli hääbumas [[Ahhaia vürstiriik|Ahhaia vürstiriigi]] võim, mille arvelt Morea laiendas oma territooriumi pea kogu [[Peloponnesos]]eni. Rahuaeg soodustas ka majanduse arengut: Moreas kaevandati [[metall]]e, toodeti [[siid]]i ja [[puuvill]]a, samuti [[vein]]i, vilja, [[vaha]] ja [[mesi|mett]]. Teatud rahutusi põhjustas täiendav albaanlaste sissevool ja asustus, kuid nende tuleks elavdas veelgi majandust ja nad tõestasid end ka heade sõduritena. 1415. aastal saabus Moreasse [[Bütsantsi keiser]] Manuel, kes volitas täisealise Theodorose täieõiguslikuks despoodiks. 1416. aasta sõjakäigul vallutas Theodoros suure osa Ahhaia vürstiriigi jäänustest, mis 1407. aastast oli [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[protektoraat]]. 1423. aastal tabas Peloponnesost osmanite sõjakäik.<ref name="Fine"/>
 
Manuel II surma järel sai keisriks tema poeg [[Ioannes VIII]], kes otsustas jagada Morea, andes despootkonna edelaosa enda ja Theodorose venna [[Konstantinos]]e valitseda. Järgnevatel aastatel sõdisid vennad [[Kefalloniá]] [[pfaltskrahv]]i [[Carlo Tocco]]ga, kel oli õnnestunud Peloponnesosel maavaldusi omandada. Tocco sai lüüa ja despootkond kasvatas veelgi oma valdusi. Konstantinos vallutas 1429. aastal ka [[Pátra]] ja kolmas vend Thomas omandas abielu teel samuti maavalduse Moreal. Sellega oli kogu Peloponnesos, välja arvatud neli veneetslastele kuulunud linna, taas kreeklaste omanduses.<ref name="Fine2"/>
 
Kaasvalitsejaist vendade rivaalitsemine aga nõrgestas despootkonda<ref name="Rosser"/>. 1443. aastal loobus Theodoros oma osast Moreas, saades Konstantinoselt vastutasuks [[Silivri]]<ref name="Rosser"/>. 1446. aastal hävitas Osmanite sultan [[Murad II]] [[Hexamilioni müür]]i [[Kórinthose maakitsus]]el, millega avas türklastele tee poolsaarele.<ref name="Rosser"/>.
 
Tema järeltulija [[Mehmed II]] [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|vallutas 1453. aastal Konstantinoopoli]]<ref name="Gregory2"/>. Despoodid Demetrio ja Thomas Palaiologos, kes olid viimase keisri Konstantinos XI vennad, ei saanud pealinna abivägesid saata, kuna Moreasse olid samuti tunginud Türgi väed [[Turahan Bei]] juhtimisel<ref name="Gregory2"/>. Despootide saamatus valitsemisel viis albaanlaste mässuni, mille mahasurumiseks kutsusid nad kohale Osmanite väed. Mitmed mõjukad Morea kreeklased ja albaanlased sõlmisid sultaniga aga hoopis rahu. Vennad said veel mõned aastad despootkonda valitseda, kuid võimetus maksta sultaniga iga-aastast [[tribuut]]i ja vastuhakk Osmanite võimule, viis selleni, et Mehmed tuli 1460. aastal oma vägedega Moreasse. Demetrios langes vangi ning Thomas pääses pakku. Suve lõpuks olid osmanid alistanud sisuliselt kõik kreeklastele kuulunud linnad.
{{viited|allikad=
<ref name="Gregory">[http://books.google.ee/books?id=gXCl9P0vKS4C&lpget&pg=PA384 Timothy E. Gregory "A History of Byzantium". John Wiley & Sons, 2010, lk. 384–385]</ref>
<ref name="Gregory2">[http://books.google.ee/books?id=gXCl9P0vKS4C&lpget&pg=PA384 Timothy E. Gregory "A History of Byzantium". John Wiley & Sons, 2010, lk. 394–397]</ref>
<ref name="Rosser">[http://books.google.ee/books?id=AYpqikYr3Q8C&lpg=et&pg=PA335 John H. Rosser "Historical Dictionary of Byzantium". Scarecrow Press, 2012, lk. 335]</ref>
<ref name="Fine">[http://books.google.ee/books?id=LvVbRrH1QBgC&lpg=et&pg=PA539 John Van Antwerp Fine "The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest". University of Michigan Press, 1994 , lk. 538–540]</ref>
<ref name="Fine2">[http://books.google.ee/books?id=LvVbRrH1QBgC&lpg=et&pg=PA539 John Van Antwerp Fine "The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest". University of Michigan Press, 1994 , lk. 543–544]</ref>
<ref name="Rosser">[http://books.google.ee/books?id=AYpqikYr3Q8C&lpg=et&pg=PA335 John H. Rosser "Historical Dictionary of Byzantium". Scarecrow Press, 2012, lk. 335]</ref>
<ref name="Gregory2">[http://books.google.ee/books?id=gXCl9P0vKS4C&lpget&pg=PA384 Timothy E. Gregory "A History of Byzantium". John Wiley & Sons, 2010, lk. 394–397]</ref>
}}
 
75 909

muudatust