Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 36 baiti ,  5 kuu eest
P
pisitoimetamine using AWB
{{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast; Madalmaade all võidakse mõista ka riiki [[Madalmaade Kuningriik]]i või [[Holland]]it}}
 
'''Madalmaad''' on ajalooline piirkond, mis hõlmab [[Holland]]i, [[Belgia]], [[Luksemburg]]i ja Kirde-[[Prantsusmaa]].
 
Madalmaade piirkonda kuulusid ajaloolised piirkonnad [[Zeeland]], [[Holland]] ja [[Friisimaa]] ning piirnes läänes [[Flandria]] ja idas [[Saksimaa|Saksimaaga]]ga.
[[FilePilt:NasaBenelux.jpg|200px|thumbpisi|Madalmaad, vaade kosmosest]]
Madalmaade põhja- ja lõunaosa eraldusid Hollandi iseseisvussõja ajal, kui kujunesid välja usulised erinevused. Põhjaprovintsides võitis [[kalvinism]], lõunas jäi alles [[katoliku usk|katoliiklus]]. 1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel [[Arrasi unioon]], mille eesmärk oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Põhja provintsid sõlmisid 1581. aastal [[Utrechti unioon]]i, et viia iseseisvussõda võiduka lõpuni.
 
[[FilePilt:Netherlands 1559-1608.jpg|pisi|Madalmaad aastatel 1559–1608]]
[[Pilt:The Low Countries.png|pisi|Madalmaad aastatel 1556–1648]]
==Ajalugu==
{{Vaata|Hollandi krahvkond}}'', [[Zeelandi krahvkond]], [[Friisimaa]], [[Flandria krahvkond]], [[Brabanti hertsogkond]], [[Alam-Lotring]]i hertsogkond''
[[Reini jõgi|Reini jõest]] lõuna pool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid [[Rooma Impeerium]]i ajal ''Gallia Belgica'' provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad [[germaanlased|germaani hõimud]], lõuna pool aga [[gaulid]], kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega.
 
Keskajal olid [[Põhjameri|Põhjamere]] ääres asetsevad Madalmaad, [[Calais]]'st ülespoole [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa]] erinevate [[vürstiriik]]ide ja [[piiskopkond]]ade osa (''Ost-Fryslan'') ning kuulus [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]] ja [[Burgundia]] hertsogi ja [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma Riigi]] valduste hulka.
{{Vaata|Burgundia Madalmaad}}
 
14. ja 15. sajandil omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid 1384. aastal, pärast [[Flandria krahv]]i [[Louis II (Flandria krahv)|Louis II]] surma, [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogid Prantsuse kuningliku [[Valois'd|Valois dünastia]] noorem haru [[Valois-Burgundia dünastia]]. Louisi pärijanna, Flandria krahvinna [[Marguerite III, Flandria krahvinna|Marguerite III]], abiellus 1369. aastal [[Dijon|Dijonis]]is [[Philippe Julge]]ga, kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] noorema poja ja esimese [[Valois-Burgundia dünastia|Valois Burgundia]] hertsogiga, kes päris [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonna]]. Flaami krahvlik [[Dampierre dünastia]], oli Prantsuse [[vasall]], kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade [[Brugge]] ja [[Gent]]i, kuid ka külgnevaid maid endises [[Alam-Lotring]]is [[Schelde]] jõest idas ("Keiserlik Flandria"). Sealhulgas omas ta ka [[Mechelen]]i eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja naabruses asuvat Prantsuse [[Artois krahvkond]]a. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.
 
[[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Karl V]] järglased ei suutnud [[friislased|friislasi]] ja [[Gelderni hertsogkond|Geldersen]]i maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid 1540. aastal [[Habsburgid]]e dünastia esindajad.
 
16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused. Põhja-rannikuäärsetes provintsides [[Holland]]is ja [[Zeeland]]is, oli arenenud kaubandus ja meresõit. [[Lõuna-Madalmaad|Lõunamaades]], mandriosas, [[Flandria krahvkond|Flandria]]s ja [[Brabanti hertsogkond|Brabant]]is, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna [[kodanlus]]use klass.
[[Pilt:WilliamOfOrange1580.jpg|thumbpisi|leftvasakul|[[Oranje Willem]]]]
 
==Madalmaade ülestõus==
{{Vaata|Madalmaade ülestõus}} ''[[Oranje Willem]]'', ''[[Ühendatud Provintside Vabariik]]''
 
1556. aastal läksid Madalmaad [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja [[Burgundia hertsog]]iks saanud [[katoliku usk]]u [[Felipe II]] võimu alla. 1555. aastast oli aga Madalamaades [[reformatsioon]]i tulemusel levinud [[kalvinism]]. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud. [[Oranje Willem]], krahv Egmont ja krahv Hoorn, etendasid reformatsioonis juhtivat osa.
 
1565. aastal sõlmiti [[opositsioon]]iliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati [[manifest]], milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, [[protestantism|protestantide]] vastase seaduse pehmendamist ja [[generaalstaadid|generaalstaatide]] kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas [[Felipe II]] poolõde [[Parma Margarete]] lõpetada [[Hispaania inkvisitsioon|inkvisitsiooni]] tegevuse ja anda [[amnestia]] ülestõusnutele. 1568. aastal toimusid Amsterdamis ja teistes Hollandi linnades [[pildirüüste]]d. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse [[Fernando Álvarez de Toledo|hertsog Alba]] ning kehtestas terrorirežiimi, saades Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede [[ülemjuhataja]]ks.
{{Vaata|Utrechti unioon}}'', [[Hollandi Vabariik]]''
 
Pärast [[Felipe II]] vastast [[Madalmaade ülestõus]]u, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed [[protestantism|protestantlikud]] [[Seitseteist provintsi]] [[Utrechti unioon]]i, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses [[katoliku kirik|katoliku]] Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 1581. aasta 22. juulil leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku [[Hollandi iseseisvusdeklaratsioon]]i teksti, mille formaalselt allkirjastasid [[Hollandi generaalstaadid]] 16. juulil 1581 [[Antwerpen|Antwerpenis]]is ning kuulutasid 26. juulil 1581 välja iseseisvuse ja [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]]. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust [[Oranje Mauritz]]. 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] lõpetanud [[Vestfaali rahu]]ga.
 
Pärast [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastast sõda]] (1568–1648), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas [[Hollandi kuldaeg]], millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni 17. sajandini.
[[Pilt:Map-1579 Union of Utrecht.png|right|thumbpisi|Utrechti unioon ja Arrasi unioon (1579).]]
==Lõuna-Madalmaad==
{{Vaata|Lõuna-Madalmaad}}, ''[[Flandria]]''
[[Pilt:OoNL1786.png|pisi|[[Austria Madalmaad]], 1786. aastal]]
[[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] käigus langes Madalmaade lääneosa ([[Lõuna-Madalmaad]]) Austria [[Habsburgide monarhia|Habsburgid]]e võimu alla.
{{Vaata|Austria Madalmaad}}
 
Alates 1795. aastast langes põhjaosa uuesti prantsuse võõrvõimu alla ning vabanes alles pärast [[Napoleon]]i kaotust [[Waterloo lahing]]us 1815. aastal. 1815. aasta [[Viini kongress]]i tulemusena moodustati [[Madalmaade Kuningriik]].{{commonskat|Low Countries}}
74 881

muudatust