Erinevus lehekülje "Leifr Eiríksson" redaktsioonide vahel

P
→‎top: pisitoimetamine using AWB
P
P (→‎top: pisitoimetamine using AWB)
[[Pilt:Viking landing.jpg|thumb|rightpisi|Viikingilaevad [[Newfoundland]]i rannikul [[L'Anse aux Meadows]]i lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal [[Gokstadi laev]]a koopia ''Íslendingur''. Juuli 2000.]]
 
'''Leifr Eiríksson''' ehk '''Leifr Õnnelik''' (ka '''Leif Eriksson'''; [[vanaislandi keel|vanaislandi]] ''Leifr Eiríksson'' ehk ''Leifr heppni''; [[islandi keel|islandi]] ''Leifur Eiríksson''; umbes [[970]] – umbes [[1020]]) oli [[Island]]i-[[Gröönimaa]] maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena [[Põhja-Ameerika]]sse. Ta viis samuti kuningas [[Óláfr Tryggvipoeg|Óláfr Tryggvipoja]] korraldusel Gröönimaale ristiusu.
 
Leifrist jutustavad kaks [[Islandi saagad|Islandi saagat]]: "[[Eiríkr Punase saaga]]" (''Eiríks saga rauða'') ja "[[Gröönlaste saaga]]" (''Grœnlendinga saga''). Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa [[Eiríkr Punane]] (''Eiríkr rauði'') asutas [[985]]. aasta paiku koloonia [[Gröönimaa]]le ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa [[Ida-Asula]]sse.
 
Aastal [[999]] või [[1000]] purjetas Leifr [[Norra]]sse. Teel peatus ta [[Hebriidid|Lõunasaart]]el, kus ta tutvus kohaliku üliku tütre Þórgunnaga. Þórgunna jäi lapseootele ja sünnitas pärast Leifri lahkumist talle poja Þorgilsi. Hiljem saatis ta poja Gröönimaale isa juurde.
 
Norras oli Leifr kuningas [[Olav Tryggvason]]i külaline. Olav oli [[kristlus|kristlane]] ja tema mõjul lasi Leifr end ristida. Olav tegi Leifrile ülesandeks võtta endaga Gröönimaale kaasa [[preester]], kes seal ristiusku levitaks.
 
"Eiríkr Punase saaga" andmetel ajas torm Leifri laeva koduteel kursilt kõrvale ja mitme päeva pärast nägi ta senitundmatut maad, [[Vínland]]i. Ta läks maale ning nägi seal kasvamas [[isekülvunud nisu]] ja viinamarju. Leifr täitis oma laeva selle maa toiduainete ja puudega ning sõitis koju Gröönimaale, päästes tee peal merehädalised. Gröönimaa ristiusustati ja Leifr sai lisanimeks Õnnelik (''Leifr heppni'').
 
"Gröönlaste saaga" annab Leifri osast Vínlandi avastamise juures natuke teistsuguse pildi. See saaga räägib, et Vínlandi nägi [[986]]. aasta paiku esimesena [[Bjarni Herjólfsson]], kelle laeva torm kursilt kõrvale ajas. Bjarni nägi lääne pool kolme maad, kuid maale ta seal ei läinud. Leifr ostis ära Bjarni laeva ja purjetas otsima maid, mida Bjarni oli kirjeldanud. Esimesena jõudis Leifr külmale kivisele maale, millele ta andis nimeks [[Helluland]] (arvatavasti [[Baffini saar]]), siis metsasele maale, mis sai nimeks [[Markland]] (arvatavasti [[Labradori poolsaar]]) ja viimaks meeldiva kliimaga maale, mille Leifr nimetas Vínlandiks. Sellel maal kasvasid viinamarjad ja metsik nisu ning jõgedes ujusid lõhed. Leifr ehitas Vínlandi majad ja talvitus seal. Talv oli pehme ja loomad võisid terve talve väljas olla. Järgmisel aastal läks Leifr Gröönimaale tagasi, koduteel päästis ta merehädalised, mistõttu teda hakati kutsuma lisanimega Õnnelik.
 
Leifr ise Vínlandi tagasi ei sõitnud. Ekspeditsioone jätkasid tema vend Þorvaldr ja õde Freydís ning teised gröönlased. Leifri venna Þorsteinni lesk [[Guðríðr Þorbjarnardóttir|Guðríðr]] ja tema mees [[Þorfinnr Karlsefni]] tegid katset Vínlandi ümber asuda, kuid see ebaõnnestus.
 
Vínlandi täpne asukoht ei ole teada, kuid arvatakse, et see asus [[Saint Lawrence'i laht|Saint Lawrence'i lahe]] piirkonnas või sellest veidi lõuna pool. Aastal 1960 leiti [[L'Anse aux Meadows]]is [[Newfoundland]]il viikingite asulakoht, mis kinnitab, et Gröönimaa päritolu skandinaavlased jõudsid tõepoolest aasta 1000 paiku Põhja-Ameerikasse.
75 792

muudatust